lauantai 28. syyskuuta 2013

Haudutettu vasikanliha vaniljaisessa kermakastikkeessa - Hautatud vasikaliha vanillises koorekastmes


Tämä ohje on jäänyt reseptikansion väliin pyörimään jo kesästä alkaen kun kokeilin vaniljan käyttöä suolaisissa ruuissa. Näin kerran televisiosta, miten juuri vasikanlihan mausteena käytettiin vaniljaa. Se kuulosti niin jännältä, että päätin itsekin kotona kokeilla vaniljan käyttöä liharuuissa ja ihan sattumalta oli meidän lähikaupassamme myynnissä vasikanlihaa. Keväällä valmistin vasikanlihaa vaniljaisessa punaviinikastikkeessa ja kesällä vaniljaisessa kermakastikkeessa sekä nyt tämän kokeilun jälkeen voin sanoa, että vanilja on erittäin hyvä lihan mauste, koska se antaa lihalle pehmeän ja syvemmän maun. Suu on syömisen jälkeen vähän kuin paikallispuudutuksen jälkeen pikkasen tunnoton.

Teen tähän väliin välispiikin omasta kirjoittamisen ja ruokien makujen kuvaamisen tyylistä. Sain muutama postausta sitten yhden sarkastisen eestinkielisen kommentin, missä kirjoittaja epäili minua nauttineen jonkunlaisia huumausaineita, koska teksti oli hänen mielestään niin typerä. Se oli sen verran ala-arvoinen kommentti, että poistin sen blogista. Kommentti kommentiksi, enkä ihmettele, että piikittelevä kommentti tuli juuri eestinkielisenä, mutta en halua kirjoittaa siitä.

Haluan kirjoittaa omasta kirjoittamisen tyylistään, koska toden totta on näin, että en ole enää sama ihminen kuin 3,5 vuotta sitten, silloin, kun aloitin ruokablogilla. Muutos on tapahtunut vuosien varrella ja itsellekin huomaamatta. Mausteet, yrtit, raaka-aineiden värit, ruokien tuoksut, värit ja maut, ruoan kuvaaminen ja kuvakäsittely tietokoneella, erilaisten makujen ja makuyhdistelmien miettiminen, televisiosta kokkiohjelmien seuraaminen, keittokirjojen lukeminen jne., ne kaikki ovat muokanneet ja avanneet minua uudella tavalla. Yhtäkkiä huomasin, miten teen työtä aistien kanssa, koska niin miten hyvin tiedetään jos arvioidaan ruokaa, sitten ensimmäisenä sen tuoksua, sitten ulkonäköä ja lopuksi makua. Blogissa on mahdollisuus tuoda esille ensisijaisesti ruuan ulkonäköä kuvan kautta ja sitten kuvata sanoilla sen makua ja tuoksua. Tietenkin kun vuodesta toiseen kirjoittaa ruuasta, silloin ei voi käyttää vaan sanoja ”se on hyvä” ja ”nam-nam”.

Olen seurannut kokkiohjelmia ja ulkomaisissa ohjelmissa juontajat, tv-kokit, tuomariston jäsenet jne. käyttävät hyvinkin värikkäitä ilmaisuja ja sanoja kuvaamaan ruokaa. He korostavat sanoja intensiivisellä kehonkielellä, hyvin emotsionaalisilla eleillä ja ovat täysillä mukana toiminnassa. He ovat vapaita, avoimia ja hyvin ammattitaitoisia. Ei ole enää mitään uutta, että ruuan valmistamista verrataan musiikkiin tai taiteeseen. Valkosipuli on ”basso”, ”maut soivat suussa”, ”maut räjäyttävät tajunnan”, ”suussa tapahtuu jotain maagista”, ruoan valmistamisen oikea rytmittäminen on hyvin tärkeä, kokonaisuus pitää tarjota huippumakuelämyksen. Englanninkielisissä ohjelmissa kuulee usein kiroilemista ja käydään ylikierroksilla. Tällä hetkellä olen koukussa MasterChef Australian 3. tuotantokauteen. Blogissa ei ole mahdollista käyttää kehonkieltä, jäävät vaan kuvat ja sanat. Minä sentään en kiroile ja ylikierroksia käyn tasoittamassa lenkkipolulla. Palautusjuomaksi juon lasillisen maitoa. Muuten en jaksaisi sitä työtä tehdä. Niin, että minun pääni on täynnä makuja ja lenkkipolulta saatua happea ja täältä ei kannata odottaa kaunokirjallisuuden tasoista tekstiä.

Vanilja suolaisten ruokien mausteena on yksi helppo tapa kokeilla pippurin, laakerinlehden ja suolan lisäksi eksoottisia mausteita liharuokien käytössä ja laajentaa näin tajuntaa. Tervetuloa avoimien ihmisten joukkoon!!!

Valmistin lihan lisukkeeksi vaihtoehtoisesti bataattisosetta (perunasoseen valmistamisen periaatteella), mikä tuli kyllä vähän kuin vauvaruoka, mutta oli hyvä pehmeämakuisen kermakastikkeen kanssa. Toiseksi lisukkeeksi en keksinyt muuta kuin laitoin pienessä uunivuoassa kirsikkatomaatteja yrttiöljyn kera uuniin (250 g kirsikkatomaatteja, oliiviöljyä, oreganoa, suolaa, pippuria, 225 astetta, uunin keskitaso ja 30 minuuttia). Aika hyvä sekin tuli.

2-3 annosta
Valmistus 2 tuntia

600 g vasikan paahtopaistia
7 dl vettä
2 rkl vehnäjauhoja
½ vaniljatanko + siemenet
1 pkt / 28 g nautanlihan fondia
kokonaisia mustapippureita
2 laakerinlehteä
2 salottisipulia
1 iso valkosipulin kynsi
nippu tuoretta timjamia
nippu tuoretta salviaa
nippu tuoretta oreganoa
2 dl kuohukermaa
ruokaöljyä tai voita
tarvittaessa vaaleta kastikkeen suurustetta

Kuori sipuli ja valkosipuli. Paloittele ne.

Huuhtele lihapala kylmällä vedellä ja kuivaa se talouspaperilla (painaa paperia lihan päällä, vesi imeytyy lihasta paperiin). Leikkaa lihasta suuremmat samankokoiset kuutiot (3x3 cm). Ripottele lihapalojen pinnalle ohut kerros vehnäjauhoja ja ruskista liha kuumalla pannulla öljyssä tai voissa sekä nostaa kattilaan. Huuhtele paistinpannu vedellä sekä kaada vesi kattilaan lihan päälle. Silloin kun veden pinnalle nousee vaahtoa, kuori se pois, näin liemi jää kirkas. Leikkaa vaniljatanko pitkittäin halki, kaavi veitsenterällä siemen pois sekä lisää molemmat, niin vaniljatanko kuin siemenet liemen joukkoon. Lisää myös muut mausteet, naudanlihan fondi, sipuli ja valkosipuli sekä hauduta lihaa noin 1 tunti keskilämmöllä. Nosta vaniljatanko liemestä ulos. Lisää kerma ja hauduta lisää kunnes liha on murea ja kypsä.

Nosta reikäkauhalla lihapalat liemestä lautaselle sekä siivilöi liemi. Kaada liemi kattilaan takaisin ja lisää vispilällä kastiketta sekoittaen kastikkeen suurustetta kunnes olet saanut tasaisen riittävän joustavan ja paksun kastikkeen. Anna poreilla muutaman hetken ja lisää kastikkeen joukkoon lihapalat. Tarkista maku ja lisää tarvittaessa suolaa. Anna poreilla muutaman hetken ja nosta kattila liedeltä pois.

Tarjoile bataatti- tai perunamuusin sekä uunissa paistettujen kirsikkatomaattien kera.

***

See retsept on jäänud suvest alates retseptikaante vahele, kui proovisin vanilli kasutamist soolaste toitude valmistamisel. Nägin üks kord televiisorist, kuidas just vasikaliha maitseainena kasutati vanillit. See tundus nii pônevana, et otsustasin isegi kodus katsetada vanillit lihatoitude valmistamisel. Täiesti juhuslikult oli meie lähipoes müügil vasikaliha. Kevadel valmistasin vasikaliha vanillises punase veini kastmes ja suvel vanillises koorekastmes ning nüüd selle proovimise järel vôin öelda, et vanilli sobib väga hästi soolase lihatoidu maitseaineks, sest see annab lihale pehme ja sügavama maitse. Suu on söömise järgi nagu kohaliku tuimestuse järgi veidi tuim.

Teen siin kohal väikse vaherepliigi oma kirjutamise ja toitude maitsete kirjeldamise stiilist. Sain môned postitused tagasi ühe sarkastilise eestikeelse kommentaari, kus kirjutaja kahtles, et olen nautinud mingisuguseid narkootilisi aineid, sest tekst on niivôrd jabur. See oli niivôrd halvustav kommentaar, et eemaldasin selle blogist. Kommentaar kommentaariks ja ma ei imesta üldse, et just eestikeelsena selline kommentaar tuli, aga sellest ei taha ma kirjutada.

Tahan kirjutada oma kirjutamise stiilist, sest tôesti nii on käinud, et ma ei ole enam see inimene, kes olin 3,5 aastat tagasi, siis kui alustasin blogiga. Muutus on tulnud aastate jooksul ja endalegi märkamatult. Maitseained, ürdid, toorained, toitude lôhnad, värvid, maitsed, toidu pildistamine ja nende käsitlemine arvutil, erinevate maitsete ja maitseühenduste väljamôtlemine, televiisorist köögisaadete vaatamine, kokaraamatute lugemine jne., need kôik on kujundanud ja avanud mind uuel moel. Korraga märkasin, kuidas teen tööd aistingutega, sest nagu väga hästi teatakse, et siis kui analüüsitakse toitu, siis esimesena selle lôhna, seejärel väljanägemist ja lôpuks maitset. Blogis on vôimalus esitleda ennekôike toidu väljanägemist pildi kaudu ja siis sônadega kirjeldada selle maitset ja lôhna. Muidugi kui aastast teise kirjutada toidust, siis ei vôi kasutada ainult sônu ”see oli hea” ja ”nami-nami”.

Olen jälginud kokasaateid ja välismaa saadetes saatejuhid, telekokad, zürii liikmed jne. kasutavad vägagi värvilisi väljendeid ja sônu toidu kirjeldamisel. Lisaks nad rôhutavad kôike intensiivselt oma kehakeelega, väga emotsionaalse miimikaga ja on täie hingega tegevuses sees. Nad on vabad, avatud ja väga profesionaalsed. Ei ole enam midagi uut, et toidu valmistamist vôrreldakse muusikaga vôi kunstiga. Küüslauk on ”basskitarr”, ”maitsed helisevad suus”, ”maitsed plahvatavad taju”, ”suus toimub midagi maagilist”, toidu valmistamise ôige rütmitamine on väga tähtis, tervik peab pakkuma maitse-elamuste kulminatsiooni. Inglise keelsetes saadetes kuuleb sageli vandumist ja käiakse liiga suurtel ülekeerdudel. Praegusel hetkel jälgin hoolega MasterChef Austraalia 3. toodanguhooaega. Blogis ei ole vôimalik kasutada kehakeelt ja miimikat, jäävad pildid ja sônad. Mina vähemalt ei vannu ja ülekeerud käin maandamas Espoo terviseradadel. Taastusjoogina joon klaasi piima. Muidu ei jaksaks seda tööd teha. Nii, et minu pea on täis maitseid ja terviseradadelt saadud hapnikku ja siit blogist ei tasu oodata ilukirjandusega vôrreldatavat teksti.

Vanilli soolaste toitude maitseainena on üks lihtne viis proovida pipra, loorberilehe ja soola lisaks eksootilisi maitseaineid lihatoitude valmistamisel ja laiendada nii oma taju. Tere tulemast avatud ja vabade inimeste hulka!!!

Valmistasin liha lisandiks seekord vaheldusena bataadipüreed (kartulipüree valmistamise pôhimôttel), mis tuli välja veidi kui beebitoit, aga oli siiski hea pehmemaitselise koorekastmega. Teiseks lisandiks ei suutnud muud välja môelda kui pistsin väikses ahjuvormis kirsstomatid ürdiôliga ahju (250 g kirsstomateid, oliiviôli, punet, soola, pipart, 225 kraadi, ahju keskmine kôrgus ja 30 minutit). Seegi tuli üsna hea.

2-3 portsjonit
Valmistus 2 tundi

600 g pehmet vasikaliha
7 dl vett
2 sl nisujahu
½ vanillikauna + seemned
1 pkt / 28 g veiselihafondi
musti terapipraid
2 loorberilehte
2 salottsibulat
1 suur küüslauguküüs
kimp värsket tüümiani
kimp värsket salveid
kimp värsket punet
2 dl rôôska koort
toiduôli vôi vôid
vajaduse korral valget kastmepaksendajat

Koori sibul ja küüslauk. Tükelda need.

Loputa liha külma vee all ja kuivata see majapidamispaberiga (vajuta paberit liha peal, vesi imendub paberisse). Lôika lihast suuremad samasuurused tükid (3x3 cm). Raputa liha peale nisujahu ja kata seda ôrnalt ühtlase tuhksuhkru sarnase kihina liha peale. Pruunista liha kuumas ôlis vôi vôis praepannil ja tôsta lihatükid potti. Loputa pann veega ja kalla see vesi potti liha peale. Koori leemelt vaht, nii jääb leem selgeks. Lôika vanillikaun pikuti pooleks ja kraabi noateraga seemned seest välja. Lisa nii kaun kui seemned potti leeme hulka. Lisa ka teised maitseained, sibul, küüslauk, veiselihafond ja hauta keskmisel temperatuuril umbes 1 tund. Tôsta vanillikaun leemest välja. Lisaa leemele koor ja hauta veel nii kaua kuni liha on mure ja pehme.

Tôsta vahukulbiga lihatükid leemest välja ning kurna leem ära. Kalla leem uuesti potti ning vajadusel vôid lisada kastmele valget kastmesuurendajat kastet pidevalt vispliga segades. Lôpuks tôsta lihatükid potti tagasi ja anna muliseda môned hetked. Tôsta pott pliidilt kôrvale.

Serveeri bataadi- vôi kartulipüreega ning ahjus küpsetatud kirsstomatitega.

tiistai 24. syyskuuta 2013

Kurpitsasalaatti - Kôrvitsasalat


0,5 l + ekstra päälle
Valmistus noin 30 minuuttia

Tämän kurpitsasalaatin olen valmistanut kurpitsapullien kurpitsan ylijäämästä (noin 500 g kurpitsaa), mutta siitä sainkin yhden 0,5 l / 1purkillisen salaattia jouluja varten sekä vähän ekstra päälle heti syömistä varten liharuokien kera. Sellaista kurpitsasalaattia valmisti äitini aina syksyllä uuden sadon kurpitsoista ja se salaatti oli vakioruoka meidän joulupöydällämme. Syötiin sitä possupaistin ja mustamakkaroiden lisukkeeksi.

Salaatin maun tekevät sokeri, neilikka, maustepippuri ja väkiviinietikka. Laita niitä reilusti, marinadiliemen maulla pitää olla vahva ja pistävä, koska kurpitsa imaisee osan mausta kurpitsalihaan. Toki, aina voi valmistaa liemen oman maun mukaan.

500 g kurpitsaa
1 l vettä
6 rkl sokeria tai maun mukaan
reilusti noin 20 kpl kokonaisia neilikoita
reilusti noin 20 kpl kokonaisia maustepippureita
6 rkl väkiviinietikkaa tai maun mukaan
ripaus suolaa
(halutessa pari palaa kuivattua appelsiinin tai sitruunan kuorta)

Pese purkki ja kansi huolellisesti, kuivaa ne ja steriloi lasipurkkia kannen kanssa 100 asteisessa uunissa muutaman minuutin ajan ja nostaa se lautaselle salaattia varten valmis.

Leikkaa kurpitsasta isolla veitsellä lohkot, leikkaa pehmeä sisuosa ja kuori pois sekä paloittele kurpitsa. Kaada vesi kattilaan ja anna nousta kiehumaan. Lisää mausteet (paitsi ei etikkaa) ja kurpitsapalat. Keitä kurpitsaa keskilämmöllä kunnes ne ovat sopivasti pehmeitä. Lisää etikkaa ja tarkista maku. Liemellä pitää olla makeahko, mausteinen, pistävä ja etikkainen. Nosta kuumaa kurpitsasalaattia lasipurkkiin ja sulje se kannella tiiviisti. Jätä purkki jäähtymään ja sen jälkeen kun se on täysin jäähtynyt nosta viileään.

Tarjoile liharuokien ja mustamakkaran lisukkeena.

***

0,5 l + ekstra peale
Valmistus umbes 30 minutit

Selle kôrvitsasalati olen valmistanud kôrvitsasaiadest ülejäänud kôrvitsast (umbes 500 g kôrvitsat), aga sellest tuli ikkagi ühe 0,5 l suuruse purgi vôrra salatit jôulude jaoks ning veidi ekstra peale kohe ära söömiseks lihatoitudega. Sellist kôrvitsasalatit valmistas minu ema alati sügisel uue saagi kôrvitsast ja see salat oli pôhitoit meie jôululaual. Sôime salatit seaprae ja verivorstidega.

Salati maitse teevad suhkur, nelk, vürts ja toiduäädikas. Pane marinaadileeme sisse neid rohkelt, sest marinaadileeme maitse peab olema tugev ja terav. Kôrvits imeb osa maitsetest oma liha sisse. Muidugi, alati vôib valmistada marinaadileeme oma maitse järgi.

500 g kôrvitsat
1 l vett
6 sl suhkrut vôi maitse järgi
rohkelt umbes 20 nelkki
rohkelt umbes 20 vürtsitera
6 sl toiduäädikat vôi maitse järgi
veidi soola
(soovi korral vôib lisada paar tükki kuivatatud apelsini vôi sidruna koort)

Pese purk koos kaanega hoolikalt, kuivata need ja sterileeri klaaspurki ja kaant 100 kraadises ahjus môned minutid ja tôsta need taldrikule salati jaoks valmis.

Lôika kôrvitsast suure noaga viilud, lôika pehme sisu ja koor ära ja tükelda kôrvits. Kalla vesi kastrulisse ja anna minna keema. Lisa maitseained (väljaarvatud äädikas) ja kôrvitsatükid. Keeda kôrvitsat keskmisel temperatuuril kuni need on sobivalt pehmed. Lisa äädikas ja kontrolli maitse. Marinaadileem peab olema veidi magus, vürtsikas, terav ja äädikane. Tôsta kuum kôrvitsasalat klaaspurki ja sulge purk tihedalt kaanega. Jäta purk jahtuma ja seejärel kui purk on täiesti mahu jahtunud tôsta see külma.

Serveeri lihatoitude ja verivorstiga lisandiks.

sunnuntai 22. syyskuuta 2013

Kurpitsapullat – Kôrvitsasaiad


Postauksen sponsori on Helsingin Mylly. Yhteistyössä Helsingin Mylly ja Deski.


Helsingin Mylly ja Deski ovat pyytäneet minuakin mukaan ilomieliseen leivontakilpailuun, missä Myllärin Luomu ja huippukokki Tomi Björck seuraavat puolen vuoden aikana kampanjaan mukaan ilmoittautuneita blogeja. Myllärin Luomun Facebook-sivulla voi käydä katsomassa ja äänestämässä omaa suosikkia ja keväällä 2014 valitaan kilpailun voittaja. Myllärin Luomu antaa jokaiselle kilpailukuukaudelle teeman, jonka tarkoituksena on innostaa ja inspiroida bloggaajaa leipomaan erilaisista näkökulmista. Syyskuun teemana on ”Viljaisaa välipalaa”.



Menin kilpailuun mukaan ensisijaisesti sen takia, että meilläkin kotona leivotaan. Kilpailun säännöt ovat hyvin joustavia ja jokainen kilpailija saa itse päättää, kuinka paljon hän panostaa kampanjaan. Se sopii minulle. Ensisijaisesti otan ilon irti leipomisesta ja näin ensimmäisellä kuukaudella heti tapahtuikin. Kilpailussa käy niin, miten käy.



1 iso bostonpullan periaatteella leivottu kurpitsapulla (13 palaa)
1 muffinipellillinen (12 pullaa)

Valmistus noin kaksi tuntia + taikinan kohoamisen aika

Yhteensä noin 1,7 kg kurpitsaa

Paahdettu kurpitsa:
noin 800 g kurpitsaa
1 tl sokeria tai maun mukaan
sitruunamehua
1 ½ tl valmis valkosipulitahnaa (sisältää suolaa) tai maun mukaan
iso nippu timjamin lehtiä
2 tl muskottipähkinää tai maun mukaan
1 dl oliiviöljyä

Taikina:
9 dl Myllärin Luomu leivontakarkea vehnäjauhoja (vehnäjauhon määrää riippuu sen kosteuspitoisuudesta, tähän taikinaan meni aika paljon vehnäjauhoja, koska kurpitsasose teki taikinasta mehevän)
2 dl Myllärin Luomu 7-viljan hiutaleita
100 g sulatettua voita
3 dl maitoa
30 g hiivaa
1 tl suolaa
3 dl kurpitsasosetta (tähän meni toinen puoli kurpitsasta, 800 g)

1 kananmuna voiteluun
kurpitsansiemeniä

Huutele kurpitsa ja kuivaa se talouspaperilla. Leikkaa isolla veitsellä kurpitsasta lohkot, leikkaa niistä pehmeä sisu ja kuori pois. Keitä puolet kurpitsasta pehmeäksi suolalla maustetussa vedessä (noin 10 minuuttia), valuta vesi pois, anna jäähtyä ja survo kurpitsaliha haarukalla soseeksi.

Raasta toinen puoli kurpitsalihasta, mutta jätä raaste karkeaksi. Laita raastettu kurpitsa isoon kulhoon. Kaada mortteliin oliiviöljyä ja lisää valkosipulitahna, sokeri, timjami, muskottipähkinä, sitruunamehu ja valmista niistä morttelissa tasainen seos. Kaada seos kulhoon kurpitsan joukkoon ja sekoita se lusikalla tasaiseksi. Kaada kurpitsa uunipelille leivinpaperin päälle ja paahda uunin ylätasolla 225 asteessa 15 minuuttia. Anna jäähtyä.

Valmista yleiskoneella taikina. Kaada yleiskoneen kulhoon kädenlämpöinen maito, lisää suola ja hiiva. Liota hiiva maitoon. Sekoita 1 dl kerrallaan jauhoja veteen kunnes olet lisännyt 4 dl jauhoja. Sen jälkeen laita yleiskone kaikista suurimmalle teholle ja sekoita vellimäistä seosta voimakkaasti pari minuuttia sekä sen jälkeen vähentää tehoa. Lisää voi sekä sekoita se taikinaan. Sen jälkeen lisää 1 dl kerrallaan kurpitsasose ja sekoita se taikinaan. Lisää 1 dl kerrallaan 7-viljan hiutaleet ja lopuksi 1 dl kerrallaan loput jauhot. Alusta taikina tasaiseksi. (Taikinalla pitää olla sopivasti joustava ja sen pitää irtoaa kädestä). Ripottele taikinan pinnalle vehnäjauhoja sekä jätä se kulhoon kohoamaan, kunnes se on kaksinkertainen (peitä kulho puhtaalla keittiön pyyhkeellä).

Kauli puolesta taikinasta soikion muotoinen taikinalevy, levitä sen päälle täyte ja kääri taikina rullalle. Leikkaa rullasta samankokoiset palat ja aseta ne irtopohjalliseen voideltuun vuokaan. Sivele pinnalle kananmunaa ja ripottele vielä pinnalle kurpitsan siemeniä.

Paista 200 asteessa uunin keskitasolla 25-30 minuuttia tai kunnes kurpitsapulla on kypsä ja saanut pinnalle kultaista sävy. Koputtele pullan pinnalle, se on kova.

Tee toisesta puolesta taikinasta pitkä taikinapötkö ja leikkaa siitä samankokoiset palat. Muotoile paloista pallot ja pyöritä niitä riittävästi jauhossa, koska silloin ne irtoavat paistamisen jälkeen helposti paperivuoista. Laita jokaisen muffinipellin muffinipaikkaan paperivuoka ja aseta taikinapallo sen sisälle. Sivele pinta kananmunalla ja ripottele pinnalle kurpitsasiemeniä. Anna kohota noin 15-20 minuuttia. Paista uunin keskitasolla 225 asteessa 15-20 minuuttia kunnes pullat ovat kypsiä ja saaneet pinnalle kultaisen sävyn.

Tarjoile maidon tai teen kanssa välipalaksi.

P.S. Seuraavassa postauksessa helppo kurpitsasalaatti. Sen voi valmistaa kurpitsan ylijäämästä.

***


Postituse sponsor on Helsingi Mylly. Yhteistyössä Helsingin Mylly ja Deski.


Helsingin Mylly ja Deski on kutsunud mind osalema rôômsameelseses küpsetamise vôistluses, kus Myllärin Luomu ja tippkokk Tomi Björck jälgivad pool aastat kestva kampaania ajal vôistlusele registreerunud blogisid. Myllärin Luomu Facebookis vôib jälgida ja hääletada oma lemmikuid ja kevadel 2014 valitakse välja vôistluse vôitja. Myllärin Luomu annab igale vôistluse kuule teema, mille eesmärgina on innustada ja inspireerida bloggajaid küpsetama erinevatest vaatenurkadest. Septembri teema on viljane oode.

Alhaalla olevien kuvien jauhopaketit on saatu Helsingin Myllyltä - Allpool olevate piltide jahupakendid on saadud Helsingin Myllylt.



Soostusin osalema vôistlusel sellepärast, et ka meil kodus küpsetatakse. Vôistluse reeglid on väga paendlikud ja iga vôistleja saab ise otsustada, kui palju ta tahab investeerida vôitlusesse. See sobib minule. Nii tegin väljakutse enne kôike oma vôistlustahtele ja otsustasin vôtta vastu kogu lôbu, mida küpsetamine pakub. Vôistlusel läheb nii nagu läheb.



1 suur bostonsaia pôhimôttel küpsetatud kôrvitsasai (13 tükki)
1 muffinivorm (12 saia)

Valmistus umbes kaks tunti + taigna kerkimise aeg

Kokku umbes 1,7 kg kôrvitsat

Röstitud kôrvits:
800 g kôrvitsat
1 tl suhkrut vôi maitse järgi
sidrunimahla
1 ½ tl valmis küüslaugupastat (sisaldab soola) vôi maitse järgi
tüümiani lehti
2 tl muskaatpähklit vôi maitse järgi
1 dl oliivôli

Taigen:
9 dl Myllärin Luomu küpsetuskarget nisujahu (Nisujahu hulk sôltub jahu niiskuse sisaldusest. Kôrvitsapüree tôttu kulus üsna palju jahu taignasse, sest püree tegi taigna mahlaseks)
2 dl Myllärin Luomu 7-vilja helbeid
100 g sulatatud vôid
3 dl piima
30 g pärmi
1 tl soola
3 dl kôrvitsapüreed (siia kulus pool kôrvitsast, 800 g)

1 kanamuna määrimiseks
kôrvitsa seemeneid

Pese kôrvits vee all ja kuivata see ära. Lôika suure noaga kôrvitsast suured lôigud ja lôika nendest pehme sisuosa ja koor ära. Pooled kôrvitsast keeda soolaga maitsestud vees pehmeks (10 minutit), kurna vesi ära ja anna jahtuda. Tee kahvliga kôrvitsast püree.

Riivi kargelt teine pool puhastatud kôrvitsaliha. Tôsta riivitud kôrvits suurde kaussi. Kalla uhmrisse oliiviôli, lisa küüslaugupasta, suhkur, tüümiani lehed, jahvatatud muskaatpähkel, sidrunimahl ja hôôru uhmris ainetest ühtlane segu. Kalla segu kaussi kôrvitsa peale ja sega see kôrvitsaga segamini. Kalla maitsestatud kôrvitsasegu ahjuplaadile küpsetuspaberi peale, levita see paberile ja rösti ahju ülemisel kôrgusel 225 kraadis 15 minutit. Anna jahtuda.

Valmista köögikombainiga taigen. Kalla kombaini kaussi käesoe piim, lisa sool ja pärm ning leota pärm vette. Sega kombainiga 1 dl korraga jahu piima hulka kuni oled lisanud 4 dl jahu. Selle järel pane kombain kôige suuremale vôimsusele ja sega 2 minutit vellitaolist tainast tugevalt ning selle järel vähenda vôimsust. Kalla taignasse sulatatud vôi ja sega see taigna sisse. Seejärel lisa 1 dl korraga kôrvitsapüreed ja sega see taignasse. Siis lisa 1 dl korraga 7-vilja helbed ja lôpuks lisa jälle 1 dl korraga nisujahu. Anna kombainil sôtkuda ühtlane taigen. Taigen on siis sobiv, kui see ei jää enam sôrme külge kinni ja on sobivalt elastne. Raputa taignale jahu ja jäta see puhta köögirätiku alla kerkima kuni see on kahekordne.

Rulli taignarulliga poolest taignast ristkülikukujuline taignaplaat, kata see ühtlase röstitud kôrvitsakorraga ja rulli taignast pikk rull. Vooli rullist ühtlaselt paks ja lôika sellest ühesuurused tükid. Aseta taignarulli tükid vôiga määritud küpsetusvormi. Määri pealt lahtiklopitud munaga ja raputa pinnale veel kôrvitsaseemneid.

Küpseta 200 kraadis ahju keskmisel kôrgusel 25-30 minutit vôi nii kaua kuni kôrvitsasai on küps ja saanud pinnale ilusa kuldse värvi. Koputa saia pinnal, see on kôva ja vajuta selle peal, tunned, on pehme ja vetruv.

Tee teisest poolest taignast pikk päts ja lôika see samasuurusteks tükkideks. Pöörita neist pallid ja tee sobivalt jahuseks, sest siis tuleb küpsetelt saiadelt paberist küpsetusvorm paremini ära. Aseta iga muffinivormi kohale paberist küpsetusvorm ja aseta taignapall iga vormi sisse. Määri pealt munaga ja pane peale kôrvitsa seemneid. Anna kerkida umbes 15-20 minutit. Küpseta 225 kraadises ahjus keskmisel kôrgusel 15-20 minutit kuni saiad on küpsed ja saanud pinnale kuldse värvi.

Serveeri piima vôi teega ooteks.

Kuvan jauhopaketit on saatu Helsingin Myllyltä - Pildil olevad jahupakendid on saadud Helsingi Myllylt.


P.S. Järgmises postituses lihtne kôrvitsasalati resept. Selle vôib valmistada ülejäänud kôrvitsast.

perjantai 13. syyskuuta 2013

Paahdetuilla punajuurilla ja sinihomejuustolla täytetyt cannellonit, viikuna-rucolasalaatti - Röstitud punapeedi ja sinihallitusjuustuga täidetud cannelonid, viigimarja- rucolasalat - Jacob’s Creek, Earth.Vine.Grape Organic Chardonnay luomuvalkoviini/ mahevalgevein

Postauksen sponsori on Pernod Ricard Finland. Yhteistyössä Pernod Ricard Finland ja Deski.

Pernod Ricard Finland on tarjonnut Jacob’s Creekin Earth.Vine.Grape Organic Chardonnay luomuvalkoviinin ja on pyytänyt minuakin mukaan osallistumaan Jacob’s Creekin reseptikilpailuun. ”Kaupunkipuutarhojen herkulliset yrtit ja kasvikset ovat juuri kypsyneet tuoksuviksi ja houkutteleviksi. Anna sisäisen puutarhurisi inspiroitua vihreistä ja värikkäästä kasvismaailmasta ja heittäydy rohkeasti kokeilevan keittiön jännittävään maailmaan. Luo tämän raikkaan luomu-Chardonnayn rinnalle kasvisruoka, jollaista ei voi vastustaa edes vannoutunut lihansyöjä!”

Kilpailun äänestys 1.-20.10.2013! Kilpailu tulee löytymään etusivun yläbannerista.

Sellainen oli Pernod Ricard Finlandin kilpailukutsu Suomen ruokabloggaajille. Päätin osallistua kilpailuun, koska olen jo keventänyt omaa ruokavaliotaan ja syön mielelläni kerran viikossa tai kahdessa viikossa kasvisruokaa. Hyvät kasvisruoat ovat aina tervetulleita ja siksi oli mielenkiintoinen haastaa omat kasvisruokavalmistajan taidot ja osallistua kilpailuun. Earth.Vine.Grape Organic Chardonnay luomuvalkoviinia on Pernod Ricard Finland kuvannut luonteikkaaksi valkoviiniksi, jonka kaikissa tuotantovaiheissa on panostettu ympäristöystävällisyyteen. Näin on saavutettu ekologisten hyötyjen lisäksi entistäkin puhtaampi lopputuote, luonnonmukainen ja vähäsulfiittinen viini. Hedelmäisen raikkaassa luomuviinissä pirskahtelevat esimerkiksi sitruksen, persikan ja aprikoosin sävyt, jotka tuovat kasvisruokaan sekä syvyyttä että leikkisyyttä.

Valmistin paahdetuilla punajuurilla ja sinihomejuustolla täytetyt cannellonit luomuvalkoviinin pariksi. Paahdetuista punajuurista ja sipulista tulee täyteläistä ja vähän karvaista makua. Cannellonien täytteen turkkilaisesta jogurtista tulee lisää täyteläistä makua ja sinihomejuustosta vähän väkevää ja suolaista lisämakua. Omenasta tulee mehukkuutta ja makeutta. Pari teelusikallista valkosipulitahnaa on kuin basso tukemassa makuja ja timjami antaa yrttisävyä. Tässä reseptissä on hiilihydraatteja, proteiinia, kuituja, vitamiineja jm. Ihan sattumalta löysin Ison Omenan marketista vielä uuden sadon herkutteluviikunoita ja tein niistä yksinkertaisen salaatin cannellonien lisäksi. Vielä uunituoretta ciabatta ja hyvää raikasta valkoviiniä sekä hyväksi ateriaksi muuta enää ei tarvita! Kokonaisuus tuli täyttävä, mutta ei raskasta. Mielestäni tämä on onnistunut ruoka-viini yhdistelmä.


Alhaalla olevan kuvan viini on saatu Pernod Ricard Finlandilta - Allpool oleva pildi vein on saadud Pernod Ricard Finlandilt.


4-6 annosta
Valmistus noin 2 tuntia yhteensä

Paahdetut punajuuret ja sipulit:
1 kg punajuuria
6 salottisipulia
jauhettua mustapippuria
timjamin oksia
Himalajan suolaa / karkeaa merisuolaa
oliiviöljyä

Täyte:
600 g täyteläistä turkkilaista jogurttia
170 g sinihomejuustoa
2 kotimaista omenaa
2 tl valkosipulitahnaa
jauhettua mustapippuria
iso nippu timjamin lehtiä
sitruunan mehua
+ lisäksi paahdetut punajuuret ja sipulit

Kastike cannelloneille:
2 rkl voita
½ dl vehnäjauhoja
4-5 dl maitoa
½ kasvisfondia
100-150 g juustoraastetta
pinnalle parmesaanilastuja

250 g / 1 pkt g esikeitettyjä cannelloniputkia

Viikuna-villirucolasalaati:
4-6 herkutteluviikunoita
2 ruukkua villirucolaa
parmesaanilastuja tai murennettua sinihomejuustoa

Kuori punajuuret ja sipuli ja leikkaa ne samankokoisiksi paloiksi. Valuta kulhoon oliiviöljyä, lisää suola, pippuri ja timjamin oksat sekä punajuuri ja sipuli. Kääntele kaikki ainesosat keskenään ja levitä ne uunipellille leivinpaperin päälle. Paahda uunin ylätasolla 225 asteessa 20 minuuttia. Ota punajuuret ja sipuli uunista sekä anna niillä jäähtyä.

Kaada turkkilainen jogurtti kulhoon, lisää valkosipulin tahna, pippuri, timjamin lehdet ja sitruunan mehu. Sekoita aineet keskenään. Leikkaa punajuuresta ja sipulista samankokoiset kuutiot ja laita ne kulhoon. Poista omenoista siemenkodat, kuutioi omenat ja lisää kulhoon. Lopuksi murenna joukkoon sinihomejuusto ja sekoita aineet keskenään. Tarkista maku ja lisää tarvittaessa mausteita. Lusikoi täyte pursotinpussiin ja leikkaa sen verran pussin kärki auki, että täyte tulee sieltä pussia puristaen hyvin ulos. Täytä cannellonit täytteellä ja laita ne voideltuun lasagnevuokaan.

Sulata paksun kasarin pohjassa voi, lisää jauhot ja sekoita jauhot voin joukkoon. Lisää maito kastiketta jatkuvasti vispilällä sekoittaen. Lisää kasvisfondi ja sulata se joukkoon. Viimeisenä lisää juusto ja anna myös sulata joukkoon. Kastikkeella pitää olla tasainen, sopivasti joustava ja paksu. Kaada tasainen kerros kastiketta täytettyjen cannellonien päälle. Ripottele pinnalle parmesaanilastuja. Paista uunin keskitasolla 225 asteessa 25 minuuttia kunnes cannellonit ovat kypsiä ja saaneet pinnalle kultaista sävyä.

Huuhtele viikunat ja rucola. Kuivaa viikunat talouspaperilla. Leikkaa ne neljäksi. Kuivaa salaattilingolla salaatti. Nosta 4-5 cannelloniputkea tarjoilulautaselle, aseta lautasen reunaan rucola, sen päälle viikuna ja ripottele vielä päälle parmesaanilastuja. Tarjoile heti Earth.Vine.Grape Organic Chardonnay luomuvalkoviinin kera.

***




Postituse sponsor on Pernod Ricard Finland. Koostöös Pernod Ricard Finland ja Deski.


Pernod Ricard Finland on pakkus Jacob’s Creeki Earth.Vine.Grape Organic Chardonnay mahetoodetud valge veini ja kutsus mind osalema Jacob’s Creek’i retseptivôistlusel. ”Linna-aedade maitsvad ürdid ja köögiviljad on just küpsenud lôhnavateks ja meelitavateks. Anna oma sisemisel aednikul inspireeruda rohelisest ja värvilisest köögiviljade maailmast ja heida ennast rohkesti katsetava köögi pônevasse maailma. Loo selle värske mahetoodetud-Chardonny rinnale taimetoit, millest ei suuda loobuda isegi pesuehtne lihasööja!”

Vôistlust vôib hääletada 1.-20.10.2013. Vôistlus leidub esilehe ülabannerist.

Selline oli Pernod Ricard Finlandi vôistluse üleskutse Soome toidublogijatele. Otsustasin osaleda vôistlusel, sest olen juba muutnud oma toitumisharjumusi kergemaks ja söön meeleldi ühe korra kahe nädala vôi nädala jooksul taimetoitu. Head taimetoidud on alati teretulnud ja sellepärast oli huvitav teha endale väljakutse ja panna oma taimetoiduvalmistaja oskused proovile. Earth.Vine.Grape Organic Chardonnay mahetoodetud valget veini on Pernod Ricard Finland iseloomustanud karakteriga valgeks veiniks, mille kôikides tootmisprosessi etappides on môeldud keskkonnasôbralikkuse peale. Nii on saavutatud ökoloogiliste kasude lisaks endisesti puhtam lôpptoode, looduslähedane ja vähe sulfiteid sisaldav vein. Puuviljavärskes maheveinis mänglevad näiteks sidruni, virsika ja aprikoosi toonid, mis toovad taimetoidule sügavust ja mängulisust.

Valmistasin röstitud punapeetide ja sinihallitusjuustuga täidetud cannelonid mahevalgeveini kaaslaseks. Röstitud punapeedist ja sibulatest tuleb täidlasemat ja veidi môrkjat maitset. Cannelonide täidise Türgi jogurtist tuleb lisa täidlast maitset ja sinihallitusjuustust vängemat ja soolast maitset. Ôuntest tuleb mahlasust ja magusamat maitset. Paar teelusikatäit küüslaugupastat on kui bass kitarr tugevdamas maitseid ja tüümian annab ürdi maitsetooni. Siin retseptis on süsivesikuid, valke, kuidaineid, vitamiine jne. Täiesti juhuslikult leidsin Iso Omena (Espoo kaubanduskeskus) marketist veel uue hooaja saagi delikatessviigimarju ja tegin nendest lihtsa salati cannelonide lisandiks. Veel ahjust tulnud värsket ciabatat ja head värsket valget veini ja heaks toidukorraks enam midagi muud ei vajata! Toidu tervik on kôhtu täitev, aga mitte raske. Minu arust see on ônnestunud toidu-veini maitse kombinatsioon.

4-6 portsjonit
Valmistus kôik kokku umbes 2 tunti

Röstitud punapeet ja sibul:
1 kg punapeete
6 shalottsibulaid
jahvatatud musta pipart
tüümiani oksi
Himaalaja soola vôi karget meresoola
oliiviôli

Täidis:
600 g maitsestamata Türgi jogurtit
170 g sinihallitusjuustu
2 kodumaist ôuna
2 tl küüslaugupastat
jahvatatud musta pipart
suur kimp tüümiani lehti
sidrunimahla
+ lisaks röstitud punapeeti ja sibulat

Kaste cannelonidele:
2 sl vôid
½ dl nisujahu
4-5 dl piima
½ köögiviljafondi
100-150 g riivitud juustu
pinnale parmesani laastusid

250 g eelkeedetud canneloni torusid

Viigimarja-rucolasalat:
4-6 delikatessviigimarju
2 taimepotti rucolasalatit
parmesani laastusid vôi murendatud sinihallitusjuustu

Koori punapeet ja sibul ning lôika need samasuurusteks tükkideks. Kalla kaussi oliiviôli, lisa soola, pipart ja tüümiani oksad ning punajuur ja sibul. Sega kôiki aineid kausis omavahel läbi nii, et ôli-maitsesegu katab köögiviljad. Tôsta köögiviljad suurele ahjuplaadile küpsetuspaberi peale ja rösti ahju ülemisel kôrgusel 225 kraadis 20 minutit. Vôta punapeet ja sibul ahjust välja ning anna neil jahtuda.

Kalla jogurt teise kaussi, lisa küüslaugupasta, pipar, tüümiani lehti ja sidrunimahla. Sega ained omavahel läbi. Lôika röstitud punapeedist ja sibulast samasuurused kuubikud ja tôsta need kaussi. Eemalda ôuntest südamed ja lôika ôuntest kuubikud ning tôsta kaussi. Lôpuks murenda kaussi sinihallitusjuust ja sega ained omavahel läbi. Kontrolli maitset ja lisa vajaduse korral maitseaineid. Tôsta lusikaga täidis tordipritsikotti ja lôika otsast nii palju ära, et täidis mahub sealt välja. Täida canneloni torud täidisega ja aseta need vôiga määritud lasagnevormile kahte rivvi.

Sulata paksupôhjalises potis vôi, lisa jahu ja sega ained omavahel läbi. Lisa hulka piima kastet pidevalt vispliga segades. Lisa köögiviljafond ja sulata see kastme hulka. Viimasena lisa juust ja anna ka sellel sulada kastme hulka. Kastmel peab tulema ühtlane, sobivalt jooksev ja paks. Kalla ühtlane kiht kastet täidetud cannelonide peale. Raputa pinnale parmesani laasusid. Küpseta ahju keskmisel kôrgusel 225 kraadis 25 minutit kuni cannelonid on küpsed ja saanud pinnale kuldset värvi.

Loputa viigimarjad ja rucola. Kuivata viigimarjad majapidamispaberiga ja lôika need neljaks. Kuivata salatitsentrifuugiga rucola. Tôsta 4-5 canneloni toru serveerimistaldrikule, aseta taldriku äärele rucolat, selle peale üks lahtilôigatud viigimari ja raputa peale veel parmesani laastusid. Serveeri kohe Earth.Vine.Grape Organic Chardonnay mahevalgeveiniga.



Alhaalla olevan kuvan viini on saatu Pernod Ricard Finlandilta - Allpool oleva pildi vein on saadud Pernod Ricard Finlandilt.

tiistai 10. syyskuuta 2013

Hyvät maut kolahtavat ravintolassa City Marina, Tallinna – Head maitsed teevad sônatuks restoranis City Marina, Tallinn

FIN Mainospostaus. Yhteistyössä Carmen Grupp ja City Marina.

EST Reklaampostitus. Koostöös Carmen Grupp ja City Marina.

FIN Lue ystävällisesti postaukset Cru 1, Cru 2, Platz ja Ribe.
EST Palun loe postitused Cru 1, Cru 2, Platz ja Ribe.


FIN Kävin heinäkuussa Carmen Grupin kutsuvieraana tutustumassa heidän neljään ravintolaan. Sunnuntaina 21.heinäkuuta söin lounaan ravintola-baarissa City Marina. Minun seuranani oli pitkäaikainen Tallinnan ystävättäreni Ruth Koit.

EST Käisin juulikuus Carmen Grupi külalisena tutvumas nende nelja restoraniga. Pühapäeval 21. juulil sôin lôuna restoran-baaris City Marina. Minu kaaslasena oli minu pikaajaline Tallinna sôbranna Ruth Koit.



FIN Carmen Grupin ravintola ja baari City Marina sijaitsee satamassa A- ja D-terminaalien lähellä Amiraliteetin altaan reunalla ja se on ollut toiminnassa jo kolme kesäkautta. Jälleen menimme Ruthin kanssa taksilla paikan päälle ja pääsimme ihan ravintolan viereen. City Marina on tyypiltään keveä ruokapaikka, jonka kahdella puolen ravintolasalia ja baarialuetta ovat terassit. Valitsin City Marinan ihan logistisista syistä oman Tallinnan ravintolakierroksen viimeiseksi kohteeksi, koska minulla oli matkalaukku mukana ja menin lounaan jälkeen suoraan laivaan. Valitettavasti sinä heinäkuun päivänä oli pilvistä ja tuulista, joten ravintola-baari ei päässyt esittelemään meille omaa kauneinta puoltaan. Valitettavasti tai onneksi minä olin jo aika väsynyt viikonlopusta, takana oli kolmen ravintolan syömisen ja juomisen maratoni ja oloni oli kuin olisin käynyt yhden viikonlopun aikana peräkkäin neljässä rock-konsertissa. Olin henkisesti melkein loppu ja nähtyäni City Marinan terassin kevyen kaluston, muovituoleineen ja pöydät ilman pöytäliinoja, olin suoraan sanottuna helpottunut. Jotain kevyttä! Jälleen kerran tarjoilija johdatti meidät Ruthin kanssa pöytään ja kysyi heti alkuun:” Mitä me juomme?” ”Meillä on juomisen kanssa vähän ongelmia,” sanoin spontaanisti, mutta lopuksi otimme mehua ja vettä. Kävi ylivoimaiseksi aloittaa toista päivää klo 12 viinillä. Naistarjoilijan poistuttua sain Ruthilta siitä lauseesta satikutia: ”Minkälaisen vaikutelman sinä meistä jätät kun sanot, että meillä on klo 12 päivällä juomisen kanssa ongelmia? Mitä tarjoilija meistä ajatteli?” Olin henkisesti väsynyt enkä jaksanut enää lainkaan ajatella. En menisi enää ikinä yhden viikonlopun aikana tutustumaan neljään ravintolaan, mutta mikä tehty, se tehty.

EST Carmen Grupi restoran ja baar City Marina asub kohe sadamas A- ja D-terminaalide lähedal Amiraliteedi basseini ääres ja se on olnud avatud juba kolme hooaega kevadest sügiseni. Jälle kord läksime taksoga koha peale ja pääsesime otse restorani kôrvale. City Marina on lihtsamat tüüpi toidukoht, kus kahel pool restoranisaali ja baari on terassid. Valisin City Marina täiesti loogiliselt oma Tallinna restornidega tutvustuskäikude viimaseks kohaks, sest minul oli reisikohver kaasas ja lôuna järgi läksin laevale. Kahjuks sellel pühapäevasel päeval oli pilvine ja tuuline ning restoran-baar ei esitlenud meile oma kaunimat poolt. Kahjuks vôi ônneks olin minä nii väsinud nädalavahetusest, selja taga oli kolmes restoranis söömise ja joomise maraton ja mul oli tunne nagu oleksin käinud ühe nädalavahetuse jooksul järjest neljal rock-kontserdil. Olin vaimselt ja hingeliselt peaaegu finaalis ja näinuna City Marina terassi kerge ôuemööbli, plastmass toolid ja puupinnaga lauad, olin ausalt öeldes väga kergendatud. Midagi lihtsat! Jälle kelner juhatas meid Ruthiga lauda ja küsis kohe alguses:” Mida me joome?” ”Meil on joomisega veidi raskusi,” vastasin spontaanselt, aga lôpuks tellisime mahla ja vett. Käis üle jôu jälle alustada lôuna veiniga. Kui naiskelner oli ära läinud sain oma lause eest Ruthilt tôruda: ” Missugusesse valgusesse sa meid jätad kui ütled, et meil on klo 12 päeval joomisega raskusi? Mida kelner meist arvab?” Olin nii väsinud, et mina ei arvanud enam midagi. Ei läheks enam kunagi ühe nädalavahetuse ajal tutvuma nelja restoraniga, aga mis tehtud, see tehtud.



FIN Vähän myöhemmin kiirehtivät paikan päälle villapaidassa ravintolan vuoropäällikkö Oliver Lant ja vielä siviilivaatteissa nuori keittiömestari Jörgen Kohal. Oliver pahoitteli kovasti, että hänellä ei ole pikkutakkia päällä, koska hänen kurkkunsa on kipeä. Viikonloppuna satamassa on ollut tuulista ja hänen äänensä on mennyt sen mukana. ”Me kun olemme täällä niin konstailemattomia ihmisiä,” sanoi Oliver. Hyvä, etten mennyt toista kertaa sanomaan: ” Tosi hyvä, että sinulla on kurkku kipeä ja villapaita päällä. En jaksaisi enää yhtään sinun pikkutakkiasi, koska olen valkoisia hanskoja, fine dinigia ja hienoja makuelämyksiä aivan täynnä!” Sitä toki en sanonut, vaan sanoin että kyllä on hyvä, että olette konstailemattomia, se lämmittää meitä enemmän kuin pilvien takana piilossa oleva aurinko ja näin meidän keskustelu pyörähti käyntiin, vapaasti ja konstailemattomasti. Kuvassa minä, Voisula (Urve Ristolainen), vuoropäällikkö Oliver Lant ja keittiömestari Jörgen Kohal.

EST Veidi hiljem kiirustasid kohale villases kampsunis restorani vahetuse vanem Oliver Lant ja veel siviilriietes noor peakokk Jörgen Kohal. Oliver vabandas, et tal ei olnud pintsakut seljas, sest ta kurk oli valus. Nädalalôpus on olnud sadamas tuuline ja tema hääl on läinud tuulega kaasa. ”Me oleme siin sellised lihtsad inimesed,” ütles Oliver. Hea, et ma ei läinud teist korda ütlema:” Kuule väga hea, et sul on kurk valus ja villane kampsun seljas. Ma ei jaksaks sinu pintsakut enam üldse näha, sest ma olen valgeid kindaid, fine diningit ja peeni maitseelamusi nii täis!” Seda muidugi ma ei öelnud, vaid ütlesin, et oi kui tore, et te olete lihtsad, see soojendab meid rohkem kui pilvede taga peidus olev päike ja nii meie vestlus läks käima, vabalt ja lihtsalt. Pildil mina, Voisula (Urve Ristolainen), vahetuse vanem Oliver Lant ja peakokk Jörgen Kohal.


FIN Ihmeteltiin, miten nuori keittiömestari on City Marinassa. ”Jörgen on meillä itsekin intohimoinen kalamies, käy aamulla ongella ja sen jälkeen tulee ravintolaan töihin,” esitteli Oliver Jörgeniä. ”Mitäs sitten, syödäänkö täällä keittiömestarin onkimia kaloja?” kysyin. Ei syöty, koska kuulin taas kalamies Tônusta joka toimittaa ravintolaan tuoreet kalat. ”Me täällä satamassa ostamme häneltä kaikki kalat pois, yläkaupunkiin ei enää riitä,” vitsaili Oliver. Kuunneltiin, miten ravintolan ruokalista riippuu hyvin paljon säästä ja kalojen henkielämästä. ”Silloin kun merellä on myrsky, miehet eivät mene merelle. Silloin pitää ostaa ulkomaista kalaa ja sitä tulee Norjasta ja joskus Kreikasta asti. ”Olen sen joskus käännyttänyt ovelta takaisin, koska kala ei ole enää tuoretta,” kertoo Jörgen. ”Jörgen on itse Googlesta etsinyt, miten valmistaa kalaa ja tähän mennessä ovat kaikki asiakkaat tykänneet hänen valmistamastaan kalasta,” ilmoitti Oliver ylpeästi. ”Jörgenillä ovat maut kohdallaan.” Vai niin itsevarmoja täällä ollaan! Piti niitä nuoren keittiömestarin kohdallaan olevia makuja sitten kokeilla. Nuori keittiömestari oli ehtinyt käydä vaihtamassa siviilivaatteet City Marinan merihenkiseen tyyliin ja palasi meidän luoksemme ruokalista kädessä. City Marinassa kalatiskillä punnitaan kala ja sen mukaan tulee hinta sekä asiakas voi itse valita kalalle lisukkeet ruokalistalta. Jörgen esitteli, miten he täällä pitävät kalan maun aitona, valmistavat vaan kokonaista kalaa, ei fileitä, maustavat vaan vähän, muutamalla yrtillä ja mausteella, koska maun pitää olla aito.

EST Imestasime, kui noor peakokk on City Marinas. ”Jörgen on meil isegi kirglik kalamees, käib hommikul ôngitsemas ja selle järel tuleb restorani tööle,” esitles Oliver Jörgenit. ”Kas me sööme siin siis Jörgeni ôngitud kalu?” küsisin. Ei söödud, sest kuulsin jälle kalamees Tônust kes hangib ja toob värskeid kalu restorani. ”Me siin sadamas ostame temalt kôik kalad ära, ülalinna enam ei jätku,” naljatas Oliver. Kuulsime, kuidas restorani kalaleti menüü sôltub väga palju ilmadest ja kalade hinge-elust. Siis kui merel on torm, mehed merele ei lähe. Siis peab ostma välismaa kala ja seda tuleb Norrast ja vahest isegi Kreekast. ”Olen vahest välismaise kala tagasi saatnud, ei kôlba enam, liiga pehme,” teatab Jörgen. ”Jörgen on ise Google vahendusel otsinud, kuidas kala valmistada ja siiani on kôikidele klientidele meeldinud Jörgeni moodi valmistatud kala,” jätkas Oliver uhkelt. ”Jörgenil on maitsed paigas.” Vôi nii enesekindlad siin ollakse?! Meilgi pidi siis neid noore peakoka paigal olevaid maitseid proovima. Jörgen oli käinud vahetamas siviilriided City Marina mereteemalisega ametiriietega ja tuli meie juurde tagasi menüü käes. City Marinas on kalaleti osas kaaluga müüv menüü, sellelt vôib klient valida ja tellida erinevate lisanditega portsjoni endale. Jörgen esitles meile menüüd, nemad siin jätavad kala maitse ehtsaks, valmistavad ainult luudega tervet kala, ei valmista fileesid, maitsestavad ainult veidi mône ürdi ja maitseainega, et kala oma maitse säiliks ehtsana.


FIN Toki ravintolassa on myös á la carte lista ja liharuokia tarjolla, mutta halusin syödä kalaa ja nuoren keittiömestarin suosituksella minä tilasin kalatiskiltä Tuliset täyteläiset jättikatkaravut ….

EST Muidugi on restoranis ka á la carte menüü ja lihatoitude tellimise vôimalus, aga mina tahtsin süüa kala ja noore peakoka soovitusel tellisin endale Tulised hiigelkrevetid…


FIN ….ja Ruth babymustekalat mausteisessa tomaattikastikkeessa.

EST … ja Ruth Minikaheksajalgu vürtsikas tomatikastmes.


FIN Katkarapujen kanssa tuotiin pöytään tyhjä astia, johon voi laittaa katkarapujen kuoret ja vesiastia sitruunalohkolla, missä voi huuhdella sormia.

EST Krevettidega toodi lauale tühi nôu, kuhu vôis panna krevettide koored ja teine sidrunilôiguga veenôu, kus vôis loputada sôrmi.





FIN Konstailematon linja jatkui, koska Jörgen opasti minua, kuinka syödä jättikatkarapuja. Niitä syödään sormin, pää ja kuoret pois, kastelet lihaa kastikkeeseen ja näin yksinkertaisesti niitä syödään… Minä tein näin ja kastelin kuoritun katkaravun voihin, valkoviiniin ja chilikastikkeeseen. Ai! Kävi kick! leukojeni välissä ja merisuolan maku oli vielä korostamassa makua, mikä minulle suuhun tuli. Tämä maku kolahti, iski, pysäytti, ihan sama, mitä sanaa käytetään. Järjetöntä. ”Tämä on hyvää, järjettömän hyvää!” Rapuihmisenä rakastan kalaa ja äyriäisiä, siksi minulla pitää varoja sanojani, koska voin joka ikisen kalan ja äyriäisen kohdalla sanoa ”maailman parasta”. En halua tässä sellaisia sanoja käyttää, mutta maku ”kolahti” tai sitten Oliverin sanoin ”maut olivat kohdallaan”. Jos en olisi aikaisemmin keittiömestaria nähnyt, olisin niiden katkarapujen syömisen jälkeen halunnut nähdä ihmisen, joka on sen katkarapuannoksen valmistanut. Käsittämätöntä, tässä on vaan muutama ainesosa ja maustetta ja kämmenellinen merisuolaa heitetty katkarapujen päälle ja maku räjäyttää tajunnan. Lähetin jo CG:lle viestin siitä, että pitäköön nuoresta keittiömestarista kiinni! Silmissäni hän teki siitä ravintolasta arvokkaan. Söin katkaravut ja leivällä pyyhin vielä kastikkeen lautaselta pois. Jos olisin paikallinen, tulisin ainoastaan niiden katkarapujen takia useammin tänne syömään.

EST Lihtne stiil jätkus, sest Jörgen ôpetas meid, kuidas hiigelkrevette süüa. Neid süüakse sôrmedega, pea ja koor vôetakse ära, kastad liha kastmesse ja nii lihtsalt seda süüaksegi. Mina tegin nii ja kastsin kooritud krevetiliha vôi, valge veini ja chilikastmesse. Ai! Käis kiks! läbi lôugade ja meresoola maitse oli veel tugevdamas kreveti maitset, mis minule suhu tuli. See maitse tegi sônatuks, seisatas aja, ükskôik, millist väljendit siin kasutatakse. Meeletult hea. ”See on vôrratult hea!” ütlesin Ruthile. Vähkinimesena armastan kala ja mere-elavaid, sellepärast pean oma sônadega olema ettevaatlik, sest vôin iga kala ja mere-elava kohta öelda ”maailma parim”. Ma ei taha siin selliseid sônu kasutada, aga siin maitsed tegid sônatuks vôi nii nagu Oliver ütles, et ”siin olid maitsed paigas”. Kui ma ei oleks varem peakokka näinud, siis nende krevettide söömise järel oleksin tahtnud näha inimest, kes need krevetid on valmistanud. Appi, siin on kasutatud ainult mônda koostisosa ja toorainet ja peoga veel heidetud meresoola krevettide peale ja maitse plahvatab su taju. Saatsin juba CG:le sônumi, et hoidku noorest peakokast kinni! Minu silmis tema tegi sellest restoranist väärtusliku. Sôin krevetid ja leivaga veel kastme ära. Kui oleksin kohalik, siis tuleksin ainult nende hiigelkrevettide pärast siia sagedamini sööma.


FIN Jos minulla olisi Suomessa vene, silloin tulisin Suomesta asti tänne veneellä niitä syömään, mutta nyt minun pitää tulla isolla laivalla.

EST Kui minul oleks Soomes oma purjevene vôi kiirmootorpaalt, siis tuleksin Soomest saadik oma paadiga neid siia sööma, aga minul ei ole oma purjekat ja sellepärast pean tulema suure laevaga.


FIN Maistoin babymustekalaa tomaattikastikkeessa. Ruthia inhotti näkyvillä olevat imukupit, mutta mielestäni ne olivat kauniin koristeellisia. Mustekalan liha oli pehmeä ja kastike olikin mausteinen. Tämäkin oli aivan taivaallista. Jörgen oli kuvannut meille, kuinka tärkeä on juuri oikea keittoaika mustekalan kohdalla, että se ei muutu puuroksi. Ruth epäili, onko mustekala tuoretta, koska sen makua on piiloteltu mausteilla. ”Ota vapaasti. Kyllä se on tuoretta!” ja pyysin, että Ruthkin voisi ottaa jo rennosti ja unohtaisi oman tehtävän.

EST Maitsesin minikaheksajalgu tomatikastmes. Ruthile ei meeldinud taldrikul nähtaval olevad kahesajalgade iminapad, aga minu meelest need olid ilusad dekoratiivsed kaunistused taldrikul. Kaheksajalgade liha oli pehme ja kaste oli vürtsikas. Ka see oli taevalik eelroog. Jörgen oli kirjeldanud meile, kui tähtis on just ôige kaheksajalgade keetmise aeg, et need ei muutuks pudruks kätte. Ruth veidi kahtles, kas need on ikka värsked vôi on ebavärskus peidetud maitsetega. ”Jäta nüüd! On küll värsked!” palusin Ruthil muutuda juba vabamaks ja mitte vôtta enda peale pandud kohustust nii vastutustundlikult.

FIN Pääruoaksi tilasin Oliverin suosituksella Grillattua kultaotsa-ahventa tartarpohjaisella smetana-kurkku kastikkeella.

EST Pearoaks tellisin Oliveri soovitusel Grillitud kokre, mille lisandiks oli tartarkastne laadne smetana-kurgikaste.


FIN ja Ruth tilasi Grillattua ahventa.

EST ja Ruth tellis Grillitud ahvenat.


FIN Taas kerran jouduin ihmettelemään, miten suolalla, pippurilla, oksalla rosmariinia ja sitruunalohkolla voi erinomaisesti maustaa kalan. Kysyin Jörgeniltä, miten hän suosittelee kalaa syötävän? Otetaanko sormilla ruodot suusta pois vai nätisti haarukan päälle? ”Ihan sama, se on sellaista vapaamuotoista seurustelemista ja nauttimista kalan parissa. Pitää ottaa itselle aikaa ja syödä kalaa rauhassa.” Sitten puhuttiin, miten eestiläiset eivät enää rakasta syödä kokonaista kalaa, kaikki haluavat fileitä. Se oli minulle yllätys! Kuulin, miten venäläiset syövät mielellään kokonaisena ruotoineen valmistettua kalaa ja viitsivät vielä poistaa kalan ruotoja lihasta, venäläiset osaavat arvostaa ja nauttia sillä tavalla kalasta. Miksi joudun usein kuuntelemaan venäläisistä silloin kuin puhutaan ruoan nauttimisesta? Kuulin Tallinnan matkan aikana sitäkin, että Lasnamäellä venäjänkielisellä alueella sijaitsee Maximarket, missä on hyvin edustava kala- ja äyriäistiski, mitä muualta kaupungista ei löydä.

”Minkälaista kalaa suomalaiset syövät? Hekään eivät rakastaa kokonaista kalaa?” uteli Jörgen. Puhuttiin norjalaisesta lohifileestä ja kermaisesta lohikeitosta, mikä on suomalaisten ja minunkin blogini yksi suosituimpia kalakeittoja. ”En jaksa ihmetellä, miten paljon voi syödä lohta? Eivätkös he kyllästy siihen? Voisi syödä muitakin kaloja.” Todennäköisesti syödäänkin jossain mökillä, mutta kaupunkiolosuhteissa halutaan nopeasti ja vaivattomasti kalaa ja silloin ostetaan fileetä. Onneksi markettien kalatiskeillä on usein myös avattuja kaloja myynnissä,” kerroin minä. ”Suomalaiset ovat kyllästyneet mökillä kalojen perkaamiseen,” spekuloin. Olen minäkin suomen sukulaisten mökillä syönyt suoraan järvestä pyydettyä ja paistettua haukea. Puhuimme Jörgenin kanssa hauista, niissä on paljon ruotoja, mutta muuten se on erinomainen kala. Kerroin, miten Suomessa valmistetaan haukipyöryköitä ja näin jauhetaan ikävät pienet ruodot kalajauhelihan massaan. Erinomaista kalaruokaa. Se oli Jörgenille uutta.

EST Jälle kord pidin imestama, kuidas soola, pipra, rosmariini oksa ja sidrunilôikudega vôib suurepäraselt maitsestada kala. Küsisin Jörgenilt, kuidas tema soovitab kala süüa? Kas kala luud vôtakse sôrmedega suust välja vôi peab need ilusti suust kahvliotsale panema ja nii vôtma? ”Ükskôik, see on selline vaba ajaviide ja nautimine kalasöömisega. Peab vôtma endale aega ja sööma kala rahulikult ära.” Siis rääkisime, kuidas eestlased ei armasta enam süüa luudega tervet kala, kôik tahavad fileesid. See oli minule üllatus! Kuulsin, kuidas venelased söövad meeleldi tervet luudega valmistatud kala ja viitsivad veel eemaldada luid liha seest ja oskavad sellisel kombel hinnata kala söömisest. Miks ma pean sageli kuulama venelastest kui räägitakse toidu nautimisest?! Kuulsin oma Tallinna reisi ajal ka sellest, et kusagil Lasnamäel on Maximarket venekeelsete elanike piirkonnas, kus on väga esinduslik kala- ja mere-elavate lett, millist mujal linnas ei leidu.

”Missuguseid kalu soomalsed söövad? Nemad vist ka ei taha terveid kalu?” oli Jörgen uudishimulik. Rääkisime Norra lôhefileest, mida on soome marketid täis ja kooresest lôhesupist, mis on soomlaste ja ka minu blogi populaarsem kalasupp. ”Ma ei jaksa imestada, kui palju vôib süüa lôhet? Kas nad ei küllastu sellest ära? Vôiks süüa teisigi kalu,” ei jôudnud Jörgen ära imestada. Tôenäöliselt süüaksegi kusagil järvekaldal omas suvilas, aga linna keskkonnas soovitakse kiiresti ja ilma vaevata saada kalafileed. Ônneks on marketite kalalettidel üsna sageli avatud ja puhastatud kalu müügil. ”Soomlased on küllastunud oma suvilates puhastama kalu,” spekuleerisin mina. Olen minagi soome sugulaste suvilas söönud otse järvest püütud ja praetud hauge. Rääkisime Jörgeniga haugidest, nendes on palju luid, aga muidu suurepärane kala. Kirjeldasin, kuidas Soomes valmistatakse haugihakklihapalle ja nii jahvatatkse tüütud väiksed luud kalahakkliha sisse. Suurepärane kalaroog. See oli Jörgenile uus retsept.

FIN Lopuksi tilattiin viiniä kalan kanssa pöytään. Juotiin 2012 Pinot Grigio, Bidoli, Friuli’a ja 2012 Grüner Veltliner „Der Leichte“, Weingut Türk, Kremstal’a, mitkä olivat edellisiltä illoilta tuttuja, mutta sellaisia perushyviä viinejä.

EST Lôpuks tellisime need veinid kalaga söömiseks. Jôime 2012 Pinot Grigio, Bidoli, Friuli’a ja 2012 Grüner Veltliner „Der Leichte“, Weingut Türk, Kremstal’a, mis olid meile eelmistest restoranidest juba tuttavad, aga need olid sellised korralikud head veinid.


FIN Syömisen aikana tuotiin pöydälle jo tututuksi tulleet jättimyllyt pippuria ja suolaa. Lisää pippuria ja suolaa, että elämää maistuisi paremmin…

EST Söömise ajal toodi lauale juba tuttavaks tulnud hiigelveskid pipra ja soolaga. Lisa pipart ja soola, et elu maitseks paremini…


FIN Syötiin ja puhuttiin niitä ja näitä. Kuulin Oliverilta, kuinka City Marina on hyvin tunnettu paikallisten joukossa, se on eksklusiivinen paikka ja häntä harmitti, että olemme täällä syömässä lounasta. Meidän pitäisi tulla illalla, silloin kun satama-alueen valot palavat ja satamaan tulevat laivat ovat valaistuja. Silloin paikka tuo esille oman romanttisemman puolensa. Varmasti näin onkin, koska päivällä katsottuna oli se mielestäni vain satama-alueen baari, ei mikään Välimeren tyyliä muistuttava rantaravintola, miten ravintolan nettisivulla paikkaa mainostetaan. ”Meillä oli valkoiset pöytäliinat pöydillä, mutta otimme ne pois. Täällä on sekalaista porukkaa laidasta laitaan,” kommentoi Oliver. Selväksi tuli, että huikeita ideoita ja osaamista CG:n sisällä löytyy, mutta pitää seisoa jalat maassa realiteeteissa. Niin, miten tässäkin ravintolassa. Selvä se, että Tallinnan sataman asiakasprofiili ei ole ihan Rivieraa, mutta sopivilla tempauksilla voi luoda ilmapiiriä kauniista merellisestä tyylistä. ”Meripäivien aikana meillä oli täyttä, asiakkaat pääsivät sisään non-stop periaatteella,” kertoi Oliver. ”Sääli, että sinä vasta nyt kirjoitat City Marinasta, sinun olisi pitänyt kauden alussa keväällä kirjoittaa,” ilmaisee Oliver mielipiteensä. Näin on. Ravintolassa kestää kausi toukokuusta syyskuuhun riippuen säistä. Silloin kun kirjoitukseni City Marinasta ehtii blogiin, on sen tämän vuoden kausi jo loppusuoralla.

Oli tuulista ja Ruth otti ympärilleen huovan ja meitä suojeli jonkun verran terassin ympärille rakennetut seinät.

EST Sôime ja rääkisime seda ja teist. Kuulsin Oliverilt, kuidas City Marina on väga tuntud kohalike elanike hulgas, see on eksklusiivne koht ja ta kahetses, et olime siin söömas lôunat. Meil peaks tulema ôhtul, siis kui sadamapiirkond on ôhtuvalgustuses ja sadamasse sôitvad laevad on tuledes. Siis esitleb restoran oma romantilisema poole. Nii kindlasti ongi, sest päevavalguses vaadates oli see ainult sadama baar, ei midagi Vahemere stiili meenutav rannarestoran nii nagu restorani kodulehel kohta reklaamiti. ”Meil olid valged laudlinad laudadel, aga vôtsime need ära. Siin käib kirju seltskond ühest äärmusest teise,” kommenteeris Oliver olukorda. Minule tuli selgeks, et kôrgelennulisi ideid ja oskust CG:l leidub piisavalt, aga olukorrale vastavalt peab seisma jalad maapinnal. Nii nagu siingi restoranis. Tallinna sadama kliendiprofiil ei vasta Rivierale, aga sobivate üritustega luuakse kaunis mereline stiil. ”Merepäevade ajal oli meil restoran kliente täis, kliendid pääsesid sisse non-stop pôhimôttel,” rääkis Oliver. ”Kahju, et sina kirjutad alles nüüd City Marinast. Sinul oleks pidanud tulla siia kevadel hooaja alguses,” avaldab Oliver oma arvamust. Nii on. Restoranis kestab hooaeg maikuust septembrini sôltuvalt ilmadest. Siis kui minu postitus City Marinast jôuab blogisse, on restorani see hooaeg lôppemas.

Oli tuuline ja Ruth vôttis enadle ümber teki ja kuigipalju kaitsesid meid tuule eest terassi ümber ehitatud seinad.


FIN Tilattiin täälläkin jälkiruokaa ja kahvia. Minä tilasin á la carte listalta Mojito-sorbettin ja Ruth taas kerran oman kondiittorin leivonnaisen.

EST Tellisime siingi magustoitu ja kohvi. Mina tellisin á la carte menüüst Mojito-sorbee ja Ruth jälle CG:i oma kondiitri toote.


FIN Aikani oli lopussa. Tunnin päästä lähtisi laiva. Kävin vielä kuvaamassa sisällä. Kaupungin ainoa kalatiski, mistä voi tilata kalan, joka valmistetaan tiskin takana sijaitsevassa avokeittiössä.

EST Minu aeg oli lôppemas. Tunni pärast läks laev. Käisin veel pildistamas restorani seestpoolt. Pildil on linna ainuke kalalett, millest vôib tellida kala, mis valmistatakse leti taga olevas avatud köögis.




FIN Oluen kanssa savustettua kalaa!

EST Ôllega suitsukala!


FIN Ravintolan baaritiski.

EST Restorani baarilett.


FIN Salin toinen seinä on paksua läpinäkyvä muovia, mikä avataan kauniilla kesäsäillä ja ravintolasalista aukeaa kaunis näköala satamaan ja merelle.

EST Saali üks sein oli paksust läbinähtavast kilest, mis avati ilusate suveilmadega ja restoranisaalist oli ilus vaade sadamale ja merele.



FIN City Marina kuten kaikki muutkin CG:n ravintolat ovat Eestin ravintoloiden TOP 50:ssa.

EST City Marina nii nagu kôik teised CG:i restoranid on Eesti restoranide TOP 50:s.


FIN Makumatkani CG:n ravintoloissa päättyi. Mojito-sorbetti tarjoilulasissa oli ehtinyt sulata. Join sulaneen sorbetin pois, sekalaista porukkaa laidasta laitaan!, oli hyvä aito mintun maku. Ruthin tilattu leivonnainen jäi minulta maistamatta. Varmasti oli hyvä! Antaa olla. Ei enää yhtäkään makunautintoa. Menoksi vaan. Oliver ystävällisesti heitti omalla autollaan minut terminaaliin ja kuulin häneltä, että minulla on pöytävaraus aina City Marinassa olemassa. ”Soita minulle!”. Voisin elokuussa tulla käymään kun alkaa kampelakausi. Kuulemma Paldiskista saa eestiläistä kampelaa, sen liha on tiiviimpi, kala on paksumpi ja pienempi, jos ei tule kotimaista kalaa, silloin ehkä kampeloiden hengenmaailmasta riippuen saa latvialaista kampelaa, sen liha on vetisempi ja harmaampi, mutta molemmat kampelalajit ovat hyviä. Ja Haapsalusta tulee heille piensavustamosta savukampelaa, kauniilla kultaisella sävyllä…. Kiitos siitä! Haikeana, onnellisena ja väsyneenä makuelämyksien jälkeen palasin kotiin. En ehtinyt elokuussa City Marinaan, koska työni leipätyöni parissa alkoi ja vapaalla kirjoitin ravintolakierroksesta tekstejä. Se oli valtava työ selvittää tunteita, tuoksuja ja informaatiota, jonka vallassa olin. Joten en ehtinyt palata syömään City Marinaan elokuun kampelaa. ”Oliver! Pitäkää minulle pöytävaraus voimassa! Palataan asiaan ensi keväänä City Marinan uudella alkavalla kaudella. Tulen iltavaloissa nauttimaan teidän ravintola-baarin Välimeren / Itämeren tunnelmasta.”

P.S. City Marina on täältä kaudelta jo lopettanut toimintansa.

EST Maitseteekond CG:i restoranides lôppes. Mojito-sorbee serveerimisnôus oli jôudnud ära sulada. Jôin sulanud sorbee ära, kirju seltskond!, oli hea puhas piparmündi maitse. Ruthi tellitud kook jäi minul maitsmata. Kindlasti seegi on hea! Las olla. Mul ei läinud alla enam mitte ükski maitseelamus alla. Läksime ära. Oliver viis mind oma autoga terminaali ja kuulsin temalt, et mind on alati serveeritud laud City Marinas ootamas. ”Helista minule!” Vôiksin augustis tulla käima kui algab lestahooaeg. Paldiskist saab eesti lesta, selle liha on tihedam, kala on paksem ja väiksem ja kui ei tule kodumaist lesta, siis sôltuvalt lestade hinge-elust ehk saab läti lesta. Selle liha on vesisem ja hallim, aga môlemad lestasordid on head. Ja Haapsalust tuleb meile suitsulesta, sellel on ilus kuldne värv…. Suur tänu! Lahkumisvaluga, ônnelikult ja väsinult maitse-elamuste koorma all reisisin koju tagasi. Ma ei jôudnud augustis enam City Marinasse, sest algas minu argitöö ja hakkasin kirjutama blogitekste restoranimuljetest. See oli hiiglaslik töö selgitada oma tundeid, lôhnu, maitseid ja informatsiooni, mis olid vallutanud mind. Nii mina ei jôudnud enam sööma augustis lesta City Marinasse. ”Oliver! Hoia minule laud serveerituna! Tulen järgmisel kevadel tagasi City Marina uuel algaval hooajal. Tulen ôhtuvalgustuses nautima teie restorani-baari Vahemere / Idamere meeleolust.”

P.S. City Marina on sellel hooajal lôpetanud oma tegevuse.

***

FIN Joka ikiseen CG:n ravintolaan jätin pienen lahjan Pentinkin sydänjääkaappimagneetit, koska kaikki neljä CG:n ravintola valloittivat minun sydämeni.

EST Iga CG:i restorani jätsin väikse kingituse Pentiku südamekujulised külmkapimagnetid, sest kôik neli CG:i restorani vallutasid minu südame.


FIN Tämä menee nyt ihan Oscar-gaalan tyyliseksi palkinnon hakemisen kiitospuheeksi, missä pitää tiivistää lyhyessä ajassa valtavien tunteiden alaisena kiitossanoja vaikka mistä ja vaikka kenelle:

Kiitos Carmen Grupille vierailukutsusta! Näin, kokin, tunsin teidän yhtiön valtavaa intohimoa ja missiota tehdä omaa työtään ja tarjota asiakkaille parasta palvelua vähän epävakaassa ilmapiirissä Tallinnan ravintola-alalla laadusta tinkimättä! Se oli ennen kaikkea minulle kehittävä ja opettavainen makumatka teidän neljään oman näköiseen ravintolaan. Vierailin Crussa, Platzissa, Ribessa ja City Marinassa yhden lyhyen heinäkuun viikonlopun aikana. Minulle on teidän vierailukutsusta alkaen lopputekstien kirjoittamista myöten tullut hyvin selväksi ja kirkastunut, mitä tarkoittaa sana ”aito”. Tämä sana on omalla taianomaisella voimalla muuttanut ajatuksiani ja elämääni radikaalisti. En ole enää entinen ihminen joka olin aikaisemmin. Olen muuttunut ymmärtäväisemmäksi, aidommaksi ja henkisesti rikkaammaksi ihmiseksi. Kiitos teille, että minäkin sain toteuttaa omaa luovuuttaan ja kirjoittaa riippumattomana sosiaalisen median edustajana niitä blogitekstejä teidän ravintoloista! Kiitos Jonnalle ja Tuulille tekstien oikolukemisesta ja siitä, että he säilyttivät minun omaperäisen kirjoittamistyylini! Kiitos tärkeille ihmisille elämässäni!

EST See muutub nüüd täitsa Oscar-gaala sarnaseks auhindade kättesaamise tänukôneks, kus peab tihendatul kujul lühikese aja jooksul valtavate tunnete all avaldama tänud nii mitme asja eest nii mitmele inimesele:

Suur tänu Carmen Grupile küllakutse eest! Nägin, kogesin, tundsin teie ettevôtte tohutu suurt kirglikkust ja missioonitunnet teha oma tööd ja pakkuda klientidele parimat teenindust veidi ebastabiilses ôhkonnas Tallinna restoranialal säilitades oma kôrge kvaliteedi! See oli enne kôike minule arendav ja ôpetav maitse-elamuste reis teie neljas oma näoga restoranis. Külastasin Crud, Platzi, Ribet ja City Marinat ühe lühikese suvenädalavahetuse ajal. Minule on kirkastunut vägagi selgelt teie küllakutsest alates lôputekstide kirjutamiseni välja, mis tähendab sôna ”ehtne”. See sôna on oma vôlujôul muutnud minu môtteid ja elu radikaalselt. Ma ei ole enam endine inimene. Olen muutunud rohkem môistvamaks, puhtamaks ja hingelt rikkamaks inimeseks. Suur tänu teile, et minagi sain teostada oma loovust ja jätsite minule vabaduse kirjutada sôltumatu sotsiaalse meedia esindajana neid tekste teie restoranidest! Suur tänu Jonnale ja Tuulile tekstide ülelugemise eest ja selle eest, et nad säilitasid minu omapärase kirjutamise stiili! Suur tänu tähtsatele inimestele minu elus!


Lounaan bloggarille ja avecille tarjosi - Lôuna blogijale ja avecile pakkus: City Marina.

Sivut - Leheküljed

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...