Wallenbergin pihvit - Wallenbergi hakklihapihvid

10 keskikokoista pihviä / noin 4 annosta
Valmistusaika 1 tund

Pihvitaikina:
1 rasia / 400 g korkealaaduista naudan jauhelihaa
noin 3 dl kuohukermaa
5 kananmunan keltuaista
suolaa
1-2 tl épice riche maustetta (nelimaustetta: 2 osaa valkopippuria ja 2 osaa muskottia, 1 osa maustepippuria ja 1 osa neilikkaa jauhettuna)

voita ja rypsiöljyä pihvien paistamiseen

Laita jauheliha kulhoon, sekoita joukkoon munankeltuaiset sekä vähitellen kerma koko ajan taikinaa sekoittaen. Lopuksi lisää mausteet. (Minä olin varovainen kerman lisäämisen kanssa, koska minulla oli 3,3 dl:n kermapurkki ja kaadoin sieltä kermaa taikinan sekoittamisen aikana kunnes arvioin, että se on sopiva taikinan koostumus ja sitä voi vielä käsitellä ja pyöritellä pihvejä. Jos taikinasta tulee vahingossa liian löysä, sitten mielestäni voi lisätä joukkoon korppujauhoja). Jätä taikina hetkeksi maustumaan

Muotoile käsissä keskikokoiset soikiot jauhelihapihvit, pyörittele niitä korppujauhossa sekä paista pihvit molemmin puolin keskilämmöllä voi-öljypannulla kullanruskeiksi.

Tarjoile perunasoseen, keitettyjen herneiden ja puolukkasurvoksen kera.

***

Eestimaalastele teadmiseks niipalju, et Wallenbergi hakklihapihvid on rootsi luksusvariant hakklihapihvidest. Ehtne Wallenbergare valmistatakse vasikahakklihast, seda ei pruunistata, vaid küpsetatakse kuldpruuniks ja ôhuliseks, peaaegu sufleeks. Retsept on algupäraselt Amalia Wallenbergilt, kes oli esimese märkimisväärse rootsi kokaraamatu Kokkonsten kirjutaja Emil Hagdahli tütar. Pihvide nimi ei ole siis Rootsi Wallenbergide rikkalt pankurite suguvôsalt pärit.

Wallenbergarid on kuulus retsept ja sellistest levinud retseptidest on mitmeid eri variante. Ühes retseptivariandis oli kirjutatud, et vasiakaliha jahvatatakse 3 x ja taigen valmistatakse köögikombainiga, siis tuleb hakklihataigen tasane ja ôhuline. Mina vôtsin oma retsepti aluseks Makuja-lehelt saadud retsepti. Selles retseptis on kasutatud pihvide tegemiseks 250 g vasika hakkliha, 3 kanamuna kollast ja 2 dl rôôska koort ning maitseaineid. Hakklihataigen tuleb väga nôrk, aga see ongi pihvide tegemise môte ja saladus. Mina tegin siiski retsepti omanäoliseks selle retsepti ainekoguste valguses, sellepärast et mina ei söö meeleldi looma- ja linnulaste liha ning tegin pihvid veisehakklihast. Valmistasin ka keskmise suurusega pihvid, sellised peopesa suurused, mida on vôimalik veel suhteliselt hästi käsitleda, kuigi soovitatakse valmistada suured pihvid. Makuja-lehel on retseptis veel eraldi väljatoodud valge pipar, kuigi valge pipar kuulub juba épice riche maitseaine sisse. Vajaduse korral vôib siis seda rohkem lisada hakkihataignasse. Googlest leidsin, et épice riche maitseaine koosneb 2 osast valgest piprast, 2 osast muskaatpähklist, 1 osast vürtsist ja 1 osast nelgist, need kôik muidugi jahvatatult. Leidin ka Googlest ära mainimise, et valge pipra asemel on kasutatud ingverit.

See toit näeb lihtasam välja, mida se tegelikult on. Just hakklihataigna ja pihvide valmistame nôuab suurt tähelepanu, et taigen tuleks sobivalt nôrk, pihvide küpsetamine nôuab päris palju rasva, neid peab oskuslikult sobival madalal temperatuuril praadima, että need oleksid seest küpsed, ôrnad ja pehmed. Wallenberge süüakse klassikaliste lisanditega: keedetud väikeste roheliste hernestega, pressitud pohladega ja kartulipüreega, mille lôpuks kroonib pruunistatud vôi. Mina pakkusin Wallenbergareid oma kokakoolitusega emale, kes käis minul juulikuus Soomes külas. Talle need meeldisid. Samas esitelsin talle oma toidublogi, et ta näeks, et tema ôppetunnid minule ei ole läinud täiesti hukka.

10 keskmise suurusega hakklihapihvi / umbes 4 portsjonit
Valmistusaeg 1 tund

Hakklihataigen:
400 g kvaliteetset veisehakkliha
u. 3 dl rôôska koort
5 kanamunakollast
soola
1-2 tl épice riche maitseainet

vôid ja rapsiöli pihvide praadimiseks

Pane hakkliha kaussi ja sega sisse kanamunakollased ja selle järel vähehaaval lisades koor ning lôpuks maitseained. (Mina olin ettevaatlik koore lisamisega, sest minul oli Valio 3,3 dl suurune koorepurk ja valasin purgist koort, samas segades tainast, kuni sain enda meelest sobiva hakklihataigna koostumuse. Taigen tuli just nii nôrk-tugev, et seda vôis veel käsitleda ja riivsaias pööritada. Kui hakklihataigen tuleb liiga nôrk, siis vôib minu meelest lisada sellele riivsaia). Jäta taigen hetkeks maitsestuma.

Tee peopesade vahel keskmise suurusega piklikud hakklihapihvid ja pööra neid veel taldrikul riivsaias. Prae pihvid môlemalt poolt vôi-ölipannil keskmisel kuumusel kuldpruuniks.

Serveeri kartulipüree, keedetud herneste ja suhkru-pohlaseguga.