Näytetään tekstit, joissa on tunniste ulukiliha EST. Näytä kaikki tekstit
Näytetään tekstit, joissa on tunniste ulukiliha EST. Näytä kaikki tekstit
lauantai 1. heinäkuuta 2017
Kylmäsavuporo-munavalkuaistäyte litistettyjen uuniperunoiden kera – Külmsuitsupôhjapôdra-kanamunavalgetäidis lamedate ahjukartulitega
Meillä lähikaupassa oli tarjouksessa pakastettua Lapin Lihan kylmäsavustettua pororouhetta. Etelä-Suomessa on poron liha niin kallista, että silloin kun näkee poroa tarjouksessa pitää saman tien ostaa sitä. Päätin valmistaa porosta ja Laitilan kypsennetystä valkuaisesta täytteen litistettyjen uuniperunoiden kera. Laitilan valmis kypsennetty valkuainen oli pehmeä ja herkullinen ja kätevä käyttää nopean ruoan valmistamisella. Uuniperunoiden valmistamisessa olen taas ottanut vähän mallia Jamie Oliverilta. Ilman muuta kannattaa käyttää kuorien kanssa keitettyjä perunoita, koska niiden maku on aivan toinen, koska kuori antaa perunoille maaperän makua. Tuli taas kerran mainio ruoka ja ruokajuomaksi perunoiden ja kylmäsavuporon kanssa sopii erinomaisen hyvin kylmä olut, koska savuporo on suolainen. Minä itse kävin aamupäivällä pitkällä lenkillä Espoon Rantaraitilla ja siksi minä join ruoan kanssa vettä. Syömisen aikana ajattelin, miten hyvät maut kuuluvat Pohjolan keittiöön. Silkka nautintoa! Tämä menee nyt toistamiseksi, ihan kuin sama levy on jäänyt päälle, mutta mainitsen taas kerran, että kokeilemisen arvoinen resepti! Suosittelen valmistaa sitä ruokaa!
2-3 annosta
Valmistus 40 minuuttia + perunoiden keittämisen ja jäähtymisen aika
180 g Laitilan valmiiksi kypsennettyä valkuaista
150 g pakastettua Lapin Lihan kylmäsavustettua pororouhetta
200 g crème fraîche’a
200 g raejuustoa
2 kevätsipulivartta
muutamaa cocktailkurkku
majoneesia maun mukaan
jauhettua mustapippuria
nippu tuoretta timjamia
oliiviöljyä
Perunat:
6 isoa kuoren kanssa keitettyä perunaa
oliiviöljyä
nippu timjamia
6 valkosipulin kynttä
jauhettua pippuria
merisuolaa
villirucolaa
puolukkahilloa
cocktailkurkkua
Sulata pororouhe pakkauksen ohjeen mukaan.
Suihkuta pullosta oliiviöljyä keskikokoisen uunivuoan pohjalle. Kuori keitetyt perunat. Kuori ja hienonna valkosipulin kynnet. Lisää iso nippu tuoreita timjaminlehtiä, valkosipulia, jauhettua mustapippuria ja ripaus merisuolaa mortteliin. Hienonna aineet ja lisää noin ½ dl oliiviöljyä. Sekoita aineet keskenään, levitä yrttiseosta perunoille ja litistä perinoita leikkuulautalla veitsen leveän puolen alla niin, että niistä tulee vähän litteitä. Aseta perunat uunivuokaan ja paista uunin keskitasolla 200 asteessa noin 25-30 minuuttia kunnes perunat ovat lämpimiä ja saaneet röstipinnan. Paistamisen loppuvaiheessa voit nostaa uunivuoan uunin ylätasolle grillivastuksen alle.
Hienonna kypsennetty valkuainen, kevätsipulin varret, cocktailkurkut ja nippu timjamia ja yhdistä kaikki täytteen aineet kulhossa. Huomioi sitä, että savupororouhe on suolainen ja täyte ei tarvitse enää lisäsuolaa. Voit valuta lorauksen oliiviöljyä täytteen joukkoon, koska savuporo on rasvatonta lihaa ja oliiviöljy antaa pehmeämpää makua.
Tarjoile perunoita ja savuporotäytettä villirucolan, puolukkahillon ja cocktailkurkkujen kera. Voit valuttaa ruoka-annoksen pinnalle oliiviöljyä.
***
Meil lähipoes oli sooduspakkumises külmsuitsupôhjapôdraliha graanuleid müügil. Lôuna-Soomes on pôhjapôdraliha nii kallis, et kui seda näeb sooduspakkumises, siis peab seda kohe ostma. Otsustasin valmistada külmsuitsupôhjapôdrast ja Laitila keedetud kanamunavalgest täidise lamedaks pressitud ahjukartulitega. Laitila valmis küpsetatud kanamunavalge oli hea pehme ja maitsev toode ja seda on hea kasutada sellise kiirelt valmistatava toidu sees. Lamedate kartuli valmistamisel olen jälle vôtnud veidi eeskuju Jamie Oliverilt. Toidus tasub kasutada just koorega keedetud kartuleid, sest kartulikoor annab kartulitele maapinna maitset. Jälle tuli suurepärne toit välja ja toidu kôrvale sobib juua külma ôlut, sest külmsuitsupôhjapôdraliha on soolane. Mina ise ôlut ei joonud, sest käisin enne söömist pikal jalutuskäigul terviserajal, ja jôin toiduga vett. Söömise ajal môtlesin, kui häid maitseid on Pôhjala köögis. See on ainult üks suur nauding! See muutub juba kordamiseks, nagu sama plaat oleks jäänud peale, aga mainin veel kord, et see retsept on proovimist väärt! Soovitan seda toitu valmistada!
2-3 portsjonit
Valmistus 40 minutit + kartulite keetmise ja jahtumise aeg
180 g Laitila valmis keedetud kanamunavalget
150 g Lapin Liha külmsuitsupôhjapôdraliha graanuleid
200 g créme fraîche´t
200 g kodujuustu
2 rohelise sibula vart valge osaga
môned kokteilkurgid
majoneesi
jahvatatud musta pipart
kimp toorest tüümiani
oliiviôli
Kartulid:
6 suurt koorega keedetud kartulit
oliiviôli
kimp värsket tüümiani
6 küüslaugu küünt
jahvatatud musta pipart
meresoola
rucolat
pohlamoosi
kokteilkurke
Sulata pôhjapôdra graanulid pakendi juhendi järgi.
Määri ahjuvormile oliiviôli. Koori keedetud kartulid. Koori ja haki peeneks küüslaugu küüned. Pane kimp tüümiani lehti, küüslauk, jahvatatud must pipar ja veidi meresoola uhmirisse ja peenesta ained uhmris. Lisa ½ dl oliiviôli ja sega ained omavahel läbi. Määri ürdisegu kartulitele ja vajuta kartulid lôikelaual noatera lameda poole all lamedateks. Aseta kartulid ahjuvormi ja küpseta ahju keskisel temperatuuril 200 kraadis 25-30 minutit vôi nii kaua kuni kartulid on pinnalt röstitud. Vôid tôsta küpsemise lôpupoole ahjuvormi ahju ülemisele kôrgusele grillküttekeha alla.
Haki keedetud kanamunavalge, rohelise sibula varred, kokteilkurgid ja kimp tüümianilehti ning pane kôik täidise ained kaussi ja sega need omavahel läbi. Majoneesi vôid lisada maitse järgi. Vôid lisada ka lonksu oliiviôli, sest pôhjapôdraliha on rasvavaba ja oliiviôli annab pehmemat maitset. Serveeri lamedate kartulite, rucolasalati, pohlamoosi ja cockatilkurkidega. Vôid nörutada toiduportsjoni pinnale oliiviôli.
tiistai 5. tammikuuta 2016
Riistakäristys - Käristatud punahirveviilud
Lidlissä oli erä Polarican riistakäristystä myynnissä, 500 g paketti ja vain 3.99. Tämö oli tarjous, josta en voinut kieltäytyä. Paketti sisältää pakastettuja Uusi-Seelannin saksanhirven siivuja. Nyt ovat talvipakkaset tulleet myös Etelä-Suomeen ja heti tekee mieli kunnon ruokaa. Saksanhirven liha on murea ja sillä ei ole niin vahvaa riistan makua kuten esimerkiksi porolla tai hirvellä. Saksanhirvi on hyvää mureaa lihaa, mitä on miellyttävä syödä ja se säilyttää pehmeytensä paistumisen ja jäähtymisen jälkeen sekä siinä ei ole jänteitä. Saksanhirvestä riistakäristys sopii sen vuoksi niin pikkulapsille kuin ikäihmisille. Jos pitäisi valita, poronkäristys tai riistakäristys, ilman muuta valitsen riistakäristyksen.
Söin riistakäristystä survottujen perunoiden ja porkkanoiden, paistettujen sipulien, maustekurkun ja puolukkasurvoksen kera. Erinomaista kotiruokaa talvipakkasella.
3 annosta
Valmistus 35 minuuttia + käristyksen sulamisen aika
500 g pakastettua riistakäristystä
70 g voita
suolaa
jauhettua mustapippuria
Nosta pakasteliha huoneen lämpöön ja anna sulata sen verran kunnes lihasiivut ovat puoliksi sulaneet. Paista puoliksi sulaneet siivut keskikuumalla rautapannulla voissa. Sekoita siivoja kunnes ne ovat ruskistuneet tasaisesti. Mausta suolalla ja pippurilla. Nosta pannu sivuun ja anna vetäytyä kannen alla 5 minuuttia.
Tarjoile peruna-porkkanasurvoksen, paistettujen sipulien, mauste- tai suolakurkun sekä puolukkasurvoksen kera.
***
Lidlis oli sooduspakkumises müügil Polarica punahirveviilusid, 500 g pakend ja ainult 3.99. See oli pakkumine, millest ei vôinud loobuda.Pakend sisaldab sügavkülmutatud Uus-Meremaa punahirve viilusid. Nüüd on talvepakased jôudnud ka Lôuna-Soomesse ja kohe tahaks süüa korralikku toitu. Punahirve liha on mure ja sellel ei ole nii tugevat uluki maitset kui pôhjapôdra ja pôdra lihal. See on hea mure liha, mida on meeldiv süüa ja see säilitab oma oma pehmuse praadimise ja jahtumise järgi ning selles ei leidu kôôlusetükke. Sellepärast käristatud punahirveviilud sobivad söögiks lapsest kuni vanainimeseni. Kui peaks valima käristatud pôhjapôdra vôi punahirveviilud, siis loomulikult valin punahirve. Siin Soomes süüakse palju käristatud pôhjapôdraliha, aga minu arust punahirv on parem.
Sôin käristatud punahirveviilusid tambitud kartulite ja porganditega, praetud sibulate, marineeritud kurkide ja pressitud pohladega, milles oli veidi suhkrut. See on suurepärane kodune toit talvepakase ajal.
3 portsjonit
Valmistus 35 minutit + viilude sulamise aeg
500 g sügavkülmutatud punahirveviilusid
70 g vôid
soola
jahvatatud musta pipart
Vôta sügavkülmutatud liha toa temperatuurile ja anna lihal sulada kuni lihaviilud on pooleldi sulanud. Prae pooleldi sulanud viile keskmise kuumusega raudpannil vôi sees. Sega viile praadimise ajal, et need küpsevad tasaselt ja saavad pinnale kuldpruuni värvi. Maitsesta soola ja pipraga. Tôsta pann pliidilt kôrvale ja anna lihal tômbuda kaane all 5 minutit.
Serveeri tambitud kartulite ja porganditega, praetud sibulate, marineeritud vôi soolakurgida ning pressitud pohladega, milles on veidi suhkrut.
sunnuntai 30. marraskuuta 2014
Juureskeitto poronvasan keittoluista – Köögiviljasupp pôhjapôdravasika supikontidest
Meidän lähikaupan lihatiskillä oli perjantaina poronvasan keittoluita myynnissä. Hinta vain 3,99 euroa kilo. Näin ensimmäisen kerran poronvasan kuita myynnissä ja koska se on minulle niin eksoottinen raaka-aine, sitten ostin saman tien niitä keittoa varten. Valmistin lauantaina heti juureskeiton poronvasan keittoluista. Minä rakastan keittoja niin miten yksi MasterChef Australia tuomariston jäsen Gary Mehigan. Hänkin rakastaa keittoja, erilaisia, kirkkaalla liemellä, sosekeittoja jne. Keitot ovat ihania, ne silittävät vatsaa sisältäpäin ja keiton syömisen jälkeen on vatsassa miellyttävä tasapainoinen olo. Poronvasan liha on luomua ja siitä tulee ihana maukas liemi. Se liemi onkin keiton salaisuus ja se on kuin elämän eliksiiri. Sen keiton syöminen on alkukantaista, koska pitää ottaa luupalat käteen ja syödä liha luilta pois. Mitäs? Eikös ole nyt muita kuin luita Itsenäisyyspäivän ja joulujen alla tarjottavana?! Poronvasan keittoluista keitto on siitäkin syystä hyvä ruoka, että se herättää ihmisessä henkiin suomalais-ugrilaisen alkuvoiman. Se on varsin isänmaallista luomuruokaa ja sellaista on joskus hyvä syödä. Itsenäisyyspäiväksi valmistan jotain juhlavampaa tai sitten menemme ulos syömään. Tyttäreni on siinä iässä, että kansalaisuusasiat ja Suomen lippu-teema ovat hänelle nyt tärkeitä. Itsenäisyyspäivänä mennään sankarihaudalle ja askartelemme Suomen lipun, koska lapsille pitää kertoa, mitä tarkoittaa demokratia ja mikä on sen merkitys ja hinta.
Hyvää Adventtia ja Itsenäisyyspäivää!
5 l
Valmistus 2 tuntia ja 30 minuuttia
iso nokare voita
800 g poronvasan keittoluita
2 l + 1 l vettä
300 g savukylkeä kuutioina tai poron pehmeää lihaa kuutioina
7 kokonaista mustapippuria
3 katajanmarjaa
3 laakerinlehteä
kuivattua timjamia
Himaalajan suolaa
viipaleina 2 salottisipulia
500 g lanttukuutioita
4 porkkana kuutioina
8 pienempää perunaa kuutioina
hienonnettua persiljaa
Ruskista hellan levyllä kuumalla paistinpannulla voissa luupalat ja nosta ne isoon kattilaan kylmään veteen. Ruskista myös savukyljen kuutiot ja laita kattilaan. Nosta kattila hellan levylle ja anna nousta vedellä kiehumaan. Silloin kun alkaa tulla vaahtoa veden pinnalle, kuori vaahto reikäkauhalla pinnalta pois. Lisää pippuri, katajanmarjat, suola, timjami, sipuli ja laakerinlehdet sekä anna lihalla kypsyä kattilassa kannen alla keskilämmöllä 1,5 tuntia tai näin kauan kunnes liha on pehmeä. Lisää lanttu- ja porkkanakuutiot sekä 1 l kuumaa vettä. Lientä pitää olla niin paljon, että keiton ainesosat ovat veden peitossa. Anna porkkanalla ja lantulla kypsyä muutaman minuutin sekä sen jälkeen lisää perunakuutiot. Anna keitolla kypsyä näin kauan kunnes kaikki vihannekset ovat pehmeitä. Tarkista maku sekä lisää tarvittaessa suolaa ja timjamia. Viimeisenä lisää hienonnettu persilja.
Tarjoile reikäleivän tai jälkiuunileivän ja voin kera.
***
Meie lähipoe lihaletis oli reedel pôhjapôdravasika supikonte müügil. Hind ainult 3,99 eurot kilo. Mina nägin esimest korda pôhjapôdravasika supikonte müügil ja kuna see on minule nii eksootiline tooraine, siis ostsin otsekohe neid supikonte supi valmistamise jaoks ära. Valmistasin luudest laupäeval suppi. Minule meeldivad supid nii nagu MasterChef Australia zürii liikmele Gary Mehiganile. Tema ka meeldivad erinevaid supid, selge kirka leemega, püreesupid jne. Supid on imetoredad, sest need silitavad kôhtu seestpoolt ja supi söömise järgi on kôhus meeldiv tasakaalukas tunne. Pôhjapôdravasika liha on mahetoode ja sellest tuleb hea maitsev leem. See leem on supi saladus ja see on nagu elueliksiir. Selle supi söömine on primitiivne, sest konditükid peab vôtma kätte ja sööma liha kontide pealt ära. Mita? Kas Soome Iseseisvuspäeva (6.12) ja jôulude eel ei ole muud toitu pakkuda kui konte? Pôhjapôdra vasika supikontidest valmistud supp on ka sellepoolest hea toit, et see äratab inimestes hinge soomeugri ürgjôu. Täitsa isamaaline mahetoit. Sellepärast on seda vahetevahel hea süüa. Iseseisvuspäevaks valmistan midagi peenemat toitu vôi sööme väljas. Minu tütar on selles eas, et talle on kodakonsusasia ja Soome lipu teema aktuaalne. Iseseisvuspäeval läheme kangelaste hauale ja meisterdame Soome lipu, sest lastele peab rääkima, mida tähendab demokraatia ja mis on selle tähendus ja hind.
Head Advendiaega ja Soome Iseseisvuspäeva!
5 l
Valmistus 2 tundi ja 30 minutit
suur tükk vôid
800 g pôhjapôdra vasika supikonte
2 l + 1 l vett
300 g läbikasvanud suitsusealiha vôi pôhjapôdra pehmet liha kuubikutena
7 terapipart
3 kadakamarja
3 loorberilehte
kuivatatud tüümiani
Himaalaja soola
viilutatult 2 shalottisibulat
500 g kaalikat kuubikutena
4 porgandit kuubikutena
8 väiksemat kartulit kuubikutena
hakitud peterselli
Pruunista pliidil kuumal praepannil vôi sees supikondid ja tôsta need suurde potti külma vee sisse. Pruunista ka suitsulihakuubikud ja kalla need pannilt potti. Tôsta kott pliidile ja anna veel tôusta keema. Koori vahukulbiga vaht vee pinnalt ära. Lisa pipar, kadakamarjad, sool, tüümian, loorberilehed ja sibul ning anna kontidel keeda keskmisel temperatuuril kaane all 1,5 tunti vôi nii kaua kuni liha on pehme. Lisa porgand ja kaalikas ning 1 l kuuma vett. Vett peab olema nii palju, et supi koostisosad on vee all. Anna supil keeda keskmisel temperatuuril kaane all môned minutid ja seejärel lisa kartul. Anna supil keeda kuni juurviljad on pehmed. Kontrolli maitset ja lisa vajaduse korral soola ja tüümiani. Viimasena lisa hakitud petersell.
Serveeri rukkileiva ja vôiga.
perjantai 24. lokakuuta 2014
Hirvenjauhelihapullat kermakastikkeessa - Pôdralihast lihapallid koorekastmes
Moi pitkäistä aikaa! Mitä teille kuuluu? Minulle kuuluu hyvää. Pitkän tauon syy on se, että olen paljon mietiskellyt, miten kirjoittaa postausta omasta lapsuuden ja nuoruuden maisemista ja koulusta.
Kävin kesällä Eestissä, otin paljon kuvia ja lupasin aikaisemmin tehdä siitä postauksen. Selailen kuvia ja kaikenlaisia ajatuksia nousee mieleen. Vaikea on tehdä tiivistä postausta kun on niin paljon kivoja muistoja ja kaikki ovat minulle tietenkin hyvin tärkeitä. Sitten lapseni aloitti koulun tiloissa eskarilla ja tietenkin on meidän elämä sen vuoksi muuttunut. Olen henkisesti ja fyysisesti panostanut lapsen eskarin alkuun, että hänkin saisi hyvän koulun alun. Sitten ostettiin syyskuussa uusi auto, koska vanha tuli tiehensä päähän. Nyt meillä onkin ollut kivoja koulu- ja työmatkoja, koska kuunnellaan autossa Radio Sun Classicsia, mistä tulee kevyttä ja tunnelmallista musiikkia. Jammaillaan yhdessä.
Ruoka? Ollaan niin paljon levätty, nukuttu, on säännöllinen vuorokausirytmi ja elimistö on mennyt tasapainoon. Syön viime aikoina vähän. Toki jotain ruoka pitää silti valmistaa. Nyt on alkanut riista-aika ja meidänkin lähikauppaan on tullut myyntiin hirvenlihaa. Minä tykkään hirvestä. Ostin eilen hirvenjauheliha ja eilen illalla saman tien kotona valmistin hirvenjauhelihapullia. Se on siksi hyvä hirvenlihasta ruoka, koska se valmistuu alle tunnissa ja se on sopiva arki-iltaan. Anteeksi, minulla oli niiiiiiiiiin kova nälkä, että otin vaan kuvia pannusta. Jos teitä vielä ei tökkii minun pannuruokakuvat, sitten tästä teille seuraava. Yksi aamu tuli Radio Sun Classicsista Pulp Fictonin "You Never Can Tell". Jauhelihapulla poskeen ja liikettä kinttuihin. Tästä teille mainiota perjantai-illan meininkiä.
3 annosta
Valmistus 45 minuuttia
Jauhelihataikina:
500 g hirvi-sikajauheliha (80 % hirveä ja 20 % possua)
2 pientä salottisipulia kuutioina
2 valkosipulin kynttä hienonnettuna
1 kananmuna
nippu timjamin lehtiä hienonnettuna
suolaa
jauhettua pippuria
noin ½ dl korppujauhoa
noin ½ dl kylmää vettä
iso nokare voita
3,3 dl kuohukermaa
3 pientä salottisipulia viipaleina
noin 1 ½ dl voissa paistettuja kanttarelleja (minulla oli pieni rasia kanttarelleja pakastimessa, sulatin ne)
suolaa pippuria
timjamin oksia
1 iso rkl:n vehnäjauhoja
1 muki kylmä vettä
Sekoita jauhelihataikinan ainesosat isossa kulhossa keskenään ja pyöritä taikinasta golfpallon suuruiset pullat. Ruskista hellan levyllä lihapullia molemmin puolin sopivasti kuumalla isolla pannulla voissa. Laita sipuli ja kanttarellit lihapullien väliin, niin, että ne kypsyvät samaan aikaan pannulla. Kaada kerma pannulle, lisää suola ja pippuri sekä anna kannen alla miedolla
lämmöllä hautua. Käy kääntelemässä lihapullia pannulla. Anna hautua noin 20 minuuttia kunnes lihapullat ovat kypsiä(ne ovat sisältä harmaan värisiä). Lusikoi vehnäjauho isoon mukiin ja lisää kylmää vettä sekä sekoita tasainen seos. Kaada jauho-vesiseos pitkänä nauhana pannulle kerman joukkoon ja sekoita se kastikkeen joukkoon. Anna kastikkeella hautua kunnes se muuttuu paksuksi ja alkaa poreilla. Kääntele kastiketta ja lihapullia pannulla. Anna miedolla lämmöllä hautua muutaman hetken. Tarkista maku ja lisää tarvittaessa mausteita. Koristele timjamilla.
Tarjoile survottujen sokeripuolukoiden, maustekurkun ja keitettyjen Lapin puikuloiden kera.
***
Tervist üle pika aja! Kuidas teil läheb? Minul läheb hästi. Pika pausi süü on see, et olen kaua môtisklenud, kuidas kirjutada postitust oma lapsepôlvest ja noorusest ning koolist. Käisin suvel Eestis, vôtsin palju pilte ja lubasin varem teha sellest postituse. Olen vaatanud pilte ja igasuguseid môtted tuleb pähe. Raske on neid koondada, sest on nii palju ilusaid mälestusi ja kôik on minu jaoks tähtsad. Siis, minu laps alustas kooli ruumides eelkooliga ja meie elu on selle tôttu väga palju muutunud. Olen keskendunud olnud lapse eelkooli alguse jaoks, et temagi saaks hea kooli alguse. Siis, ostsime septembris uue auto, sest vana auto kanti maha. Meil on olnud nüüd toredaid kooli- ja tööreise, kuulame autos Soome Radio Sun Classicsut, kust tuleb kerget meeleolukat muusikat. Jammaileme üheskoos.
Toit? Oleme palju puhanud, maganud, on olnud regulaarne ööpäeva rütm ja organism on läinud tasakaalu. Söön viimasel ajal vähe. Muidugi, midagi peab sööma, muidu ei vôi elada. Nüüd on alganud jahihooaeg ja meie lähipoodi on tulnud müügile pôdraliha. Minule meeldib pôdraliha. Ostsin eile pôdrahakkliha ja kohe kodus valmistasin pôdrahakklihapallid. See on sellepärast hea pôdralihatoit, sest see valmib vähem kui tunniga ja sobib argiôhtuks. Vabandust, mul oli niiiiiiiiiiiiiiiii suur nälg, et vôtsin ainult pannist pilte. Kui te ei ole veel täiesti ära tüdinenud minu pannitoidupiltidest, siis siit teile järgmine pannitoit. Üks hommik tuli Radio Sun Classics-raadiost Pulp Fictioni "You Never Can Tell". Hakklihapallid pôske ja liiget jalgadesse. Siit teille mônusat reedeôhtumeeleolu.
3 portsjonit
Valmistus 45 minutit
Hakkilhataigen:
500 g pôdra-seahakkliha (80 % pôdraliha ja 20 % sealiha)
2 väikest shalottisibulat kuubikutena
2 küüslaugu küünt hakituna
1 kanamuna
kimp tüümiani lehti hakituna
soola
jahvatatud musta pipart
umbes ½ dl riivsaia
umbes ½ dl külma vett
suur tükk vôid
3,3 dl rôôska koort
3 väikest shalottsipulat viiludena
umbes 1 ½ dl vôis praetud kukeseeni (minul oli väike karp kukeseeni sügavkülmas, sulatasin need üles)
soola
pipart
tüümiani oksi
1 suur sl nisujahu
1 tassitäis külma vett
Sega hakkliha koostisosad suures kausis omavahel läbi ja pöörita hakklihast golf-paali suurused hakklihapallid. Pruunista hakklihapalle pliidil suurel pannil keskmisel temperatuuril vôi sees
môlemalt poolt. Aseta sibul ja kukeseened hakklihapallide vahele nii, et need küpsevad samaaegselt. Kalla koor pannile, lisa soola ja pipart ning anna haududa kaane all madalal temperatuuril. Käi hakklihapalle keeramas haudumise ajal. Anna haududa umbes 20 minutit kuni hakklihapallid on küpsed (seest hallid). Tôsta lusikaga jahu suurde tassi ja kalla külm vesi peale. Sega jahust ja veest ühtlane segu ning kalla see pika nôrena pannile koore hulka. Sega seos koore sisse ja anna jälle haududa kuni kaste muutub paksuks ja muliseb vaikselt. Sega kastet pannil ja anna haududa môned hetked. Kontrolli maitse ning lisa vajaduse korral soola ja pipart. Kaunista tüümiani okstega.
Serveeri suhkrus pressitud pohladegs, soolakurgi ja keedetud kartulitega.en
lauantai 16. maaliskuuta 2013
Rautapadassa haudutettu hirvi ja kantarellit, Itä-Timorin naiset - Rauast hautuspotis hautatud pôdraliha ja kukeseened, Ida-Timori naised
Rautapadassa haudutettu hirvi ja kantarellit ovat minun viime viikonlopun ruoka omalle perheelle. Tyhjennän pakastinta ja sieltä oli hyvä ottaa raaka-aineita helpon ruoan valmistukseen. Rautapataruoka itsestään on hyvin helppo, siinä puhuvat suomalaisten raaka-aineiden omat puhtaat maut. Kaikki turha höpinä on sieltä pois.
4 annosta
Valmistus 1,5 tuntia
700 g hirven lihan kuutioina
noin 2 dl sulatettuja esipaistettuja kantarelleja
2 dl kermaa
1 keltasipuli suikaleina
vähän suolaa
2 laakerinlehteä
rouhittua mustapippuria
ruohosipulia
tarvittaessa 1 rkl vehnäjauhoja
voita
ruokaöljyä
Ruskista paistinpannulla kahdessa eräässä kuumassa öljy-voisekoituksessa hirvikuutiot, ripottele jauhoja niiden pinnalle. Siirrä lihapalat rautapataan, lisää sipuli, kantarellit ja mausteet. Huuhtele paistinpannu vedellä ja kaada vesi rautapataan. Vettä pitää olla sen verran, että liha on veden peitossa. Kypsennä uunin keskitasolla 175-200 asteessa kannen alla noin 1 tunti. Lisää kerma ja anna hautua vielä noin 30 minuuttia ilman kantta tai kunnes liha on kypsä. Ripottele pinnalle ruohosipulia. Tarjoile keitettyjen perunoiden, sokeripuolukoiden ja maustekurkun kera.
***
Rauast hautuspotis hautatud pôdraliha kukeseentega on minu eelmise nädalavahetuse toit omale perele. Tühjendan oma sügavkülmutist ja sealt oli hea vôtta tooraineid lihtsa toidu valmistamiseks.
Rauast hautuspotis hautatud pôdraliha on väga lihtne, siin räägivad puhaste toorainete puhtad maitsed. Kôik üleliigne temputamine on jäänud sellest ära.
4 portsjonit
Valmistus 1,5 tunti
700 g pôdraliha väikeste kuubikutena
umbes 2 dl sulatatud kukeseeni, mis on olnud esiküpsetatud
2 dl rôôska koort
1 mugulsibul viiludena
veidi soola
2 loorberilehte
jahvatatud musta pipart
murulauku
vajaduse korral 1 sl nisujahu
vôid
toiduôli
Pruunista liha kahes osas kuumal ôli-vôipannil, raput apeale jahu. Tôsta liha rauast hautuspotti, lisa sibul, kukeseened ja maitseained. Loputa pann veega ja kalla see vesi potti. Vett peab olema nii palju, et liha jääb nende alla. Hauta 175-200 kraadises ahjus kaane all umbes 1 tund. Lisa koor ja hauta veel umbes 30 minutit ilma kaaneta kuni liha on küpse. Kaunista murulauguga. Serveeri keedetud kartulite, suhkruga pohlade ja marineeritud kurgiga.
***
Muuten...blogini meni mukaan Suomen ruokablogien ensimmäiseen hyväntekeväisyystempaukseen Nälkä voidaan voittaa (11.3-10.4.2013), jossa kerätään varoja kehitysmaiden naisviljelijöiden hyväksi, että he saavat oikeuteen maahan, koulutukseen ja ruokaan. Jos haluat myös osallistua, lahjoita RAHAA kehitysmaiden naisviljelijöiden hyväksi, sitten voit tehdä sen Jelpin kautta Lahjoituksen voi tehdä myös anonyymisti. Vähimmäismäärä, mitä Jelpissä voi lahjoittaa on 5 euroa.

Muideks... minu blogi osaleb Soome toidublogide esimeses heategevusürituses Nälg vôidakse vôita (11.3-10.4.2013), kus kogutakse raha arengumaade naispôllumajandstöötajate heaks, et nad saaksid ôiguse maale, koolitusele ja korralikele töövahenditele. Kui soovid annetada nendele RAHA, siis Jelpi kaudu on see tehtud lihtsaks. Annetuse vôib teha ka anonüümselt. Kôige väiksem summa, mida Jelpi kaudu vôib annetada on 5 eurot.

ITÄ-TIMOR: Memon vuoristokylässä UN Women on auttanut kyläläisiä perustamaan itseapuryhmiä, joissa naiset ja miehet tekevät yhdessä työtä nälän voittamiseksi ja toimeentulon parantamiseksi.Tämä kasvitarha tuottaa ruokaa 12 perheelle ja antaa naisille omia tuloja ensimmäistä kertaa heidän elämässään. (Kuva ja teksti UNW)
IDA-TIMOR: Memo mägikülas ÜRO Naised (UN Women) on aitanud külaelanikel luua enda-abirühmasid, kus naised ja mehed teevad üheskoos tööd nälja vôitmiseks ja toimetuleku parandamiseks. See pôld toodab toitu 12 perele ja annab naistele oma sissetuleku esimest korda nende elus. (Pilt ja tekst UNW)
maanantai 7. tammikuuta 2013
Porosalamikiusaus - Pôhjapôdrasalaamivorm
Porosalamikiusaus on kaikkea muuta kuin kevyttä ruokaa ja sitä ruokakerman ja perunan ansiosta. Talvipäivään sopii tämä ruoka kuitenkin hyvin ja erittäin vielä kun olet käynyt lenkillä tai muuten ollut ulkona kauan. Porosalamin ostin taas Pudasjärveltä Kylmäsen tehtaanmyymälästä perheemme joululomamatkan aikana paluumatkalla Rovaniemeltä Oulun kautta Espooseen. Ostin porosalamin puolisolleni, koska hän tykkää salamista. Kotona hän tietenkin heti testasi porosalamin ja ehdotti valmistaa makkarasta kiusausta. Se oli hyvä ehdotus, koska koko perheemme piti siitä ruoasta ja poron maku tuli lämpimässä ruoassa vielä paremmin esille. Jos sinulla ei ole porosalamia, voit valmistaa kiusauksen mistä tahansa salamista tai meetvurstista.
8 annosta
Valmistus 1 tunti ja 45 minuuttia
230 g porosalamia
1 kg pakastettua peruna-sipulisekoitusta
2x 3,3 dl ruokakermaa
timjamin lehtiä hienonnettuna
ruohosipulia hienonnettuna
suolaa
rouhittua mustapippuria
125-150 g Valion Polar raastetta
voita
Voitele uunivuoka. Leikkaa salamimakkarasta pitkät tikut. Sekoita isossa kulhossa makkaratikut, peruna-sipulisekoitus ja yrtit keskenään sekä kaada ne isoon uunivuokaan (20x28 cm). Sekoita kulhossa kerma, suola ja pippuri keskenään sekä kaada se vuokaan perunasekoituksen päälle. Aseta pieniä voinokareita perunasekoituksen pinnalle.
Paista uunin keskiritilätasolla 200-225 asteessa kunnes peruna on kypsä. Jos kiusaus alkaa liian paljon palaa pinnalta, silloin vähentää uunin lämpötilaa tai sammuta ylävastus pois. Lopussa ripottele juustoraaste porokiusauksen pinnalle, sammuta uuni sekä anna juustolla sulata uunin jälkilämmössä porokiusauksen päälle.
Tarjoile puolukkahillon ja mauste- tai hapankurkkujen kera.
***
Pôhjapôdrasalaamivorm on kôike muud kui kerge toit ja seda toidukoore ja kartuli tôttu. Talvepäevadele sobib see toit siiski hästi ja veel selle järel kui on käidud väljas jalutamas vôi muidu olnud kaua ôues. Pôhjapôdrasalaami ostsin jälle Pudasjärvelt Kylmänen tehasepoest meie pere jôulupuhkuse ajal tagasisôidul Rovaniemelt Oulu kaudu Espoosse. Ostsin salaamivorsti abikaasale, sest talle meeldivad salaamid. Kodus ta muidugi kohe maitses seda ja tegi ettepaneku valmistada vorstist Soomes väga tuntud vormirooga kiusausta, aga seekord pôhjapôdrasalaamiga. See oli hea ettepanek, sest meie perele meeldis pôhjapôdrasalaamivorm ja pôhjapôdra oma maitse tuli soojas toidus veel paremini esile. Kui sinul ei ole just pôhjapôdrasalaamit, siis vôid valmistada toidu ka teisest salaamivorstist vôi meetwurstist.
8 portsjonit
Valmistus 1 tund ja 45 minutit
230 g pôhjapôdrasalaamit
1 kg sügavkülmutatud kartuli-sibulasegu
2x3,3 dl toidukoort
tüümiani lehti hakituna
murulauku hakituna
soola
jahvatatud musta pipart
125-150 g Valio Polar riivitud juustu
vôid
Lôika salaamivorst pikkadeks tikkudeks. Sega suures kausis vorstitikud, kartuli-sibulasegu ja ürdid omavahel läbi ning kalla need suure ahjuvormi sisse (20x28 cm). Sega kausis koor, sool ja pipar omavahel läbi ja kalla see vormi kartulisegu peale. Pane väiksed vôitükid kartulisegu peale.
Küpseta ahju keskmisel kôrgusel 200-225 kraadis kuni kartul on küps. Kui vormiroog hakkab pealt liiga palju kôrbema, siis vähendä ahju temperatuuri vôi lülita ahju ülemine küttekeha välja. Lôpuks raputa riivitud juustu pôhjapôdravormi peale, lülita ahi välja ning anna juustul sulada ahju kuumuses vormitoidu peale.
Serveeri pohlamoosi ja marineeritud vôi hapukurgiga.
torstai 3. tammikuuta 2013
Kylmäsavuporo-puikulaperunasosekeitto – Külmsuitsupôhjapôdraliha-puikulakartulipüreesupp
Kävimme perheemme kanssa välipäivillä Suomen Lapissa ja palasimme kotiin Oulun kautta sekä matkalla poikkesimme Kylmäsen tehtaanmyymälään Pudasjärvellä. Ostin sieltä mm. kylmäsavustettua poronpaistirouhetta sekä valmistin siitä uuden vuoden alussa sosekeiton. Koska lähikaupassamme oli sopivasti 1 kilon pussi Lapin puikulaperunoita, keksin porososekeiton puikulaperunoilla. Minun keksimäni keitto tuli itse asiassa kevyempi kuin kermainen porokeitto, mitä olen syönyt ravintoloissa. Perunoiden ansiosta tuli keitto ruokaisa ja vaalean pippurin ansiosta tuli siihen sellaista hehkua ja pehmeää terävyyttä jos näin voi sanoa, mitä sopii Lapin matkan jälkeen Lapin lumossa erittäin hyvin syödä. Mielestäni keitto ei tarvitse suolaa, koska poronliharouhe on riittävästi suolainen, mutta voi lisätä sitä keitolle halutessa.
6 annosta
Valmistus 45 minuuttia
70 g kylmäsavustettua poronpaistirouhetta tai hienonnettua lihaa
noin 800 g Lapin puikulaperunoita
1 iso keltasipuli
200 g maustamatonta tuorejuustoa tai sulatejuustoa
2 dl ruokakermaa
timjamin lehtiä
ruohosipulia
jauhettua valkopippuria maun mukaan
vaaleta Maizenaa
1 l vettä
ruokaöljyä
Kuori perunat ja sipuli. Leikkaa sipulista suikaleet sekä kypsennä niitä kattilan pohjassa kuumassa ruokaöljyssä läpikuultavaksi. Lisää vesi kattilaan sekä kun se alkaa kiehua, lisää perunat, nippu timjamin lehtiä ja anna niillä kypsyä miedolla lämmöllä pehmeäksi. Lisää tuorejuusto, valkopippuri sekä poronpaistirouhe (jätä vähän rouhetta annoksien koristelemista varten). Anna kypsyä noin 10 minuuttia, lisää hienonnettu ruohosipuli, nosta kattila levyltä sekä soseuttaa sauvasekoitimella keitto tasaiseksi. Nosta kattila uudestaan levylle, lisää kerma sekä vaaleta Maizenaa sen verran kunnes keitto sopivasti sakenee keittoa jatkuvasti vispilällä sekoittaen. Tarkista maku. Anna keitolla pulpahtaa muutaman hetken sekä nosta kattila levyltä pois.
Nosta kauhalla keittoa kuppeihin, koristele poronpaistirouheella ja timjamin oksilla. Tarjoile heti Lapin rieskan kera.
***
Käisime perega jôulude ja vana-aastaôhtu vahelistel päevadel Soome Lapis ja tulime koju tagasi Oulu kaudu ning teekonnal pôikasin sisse Kylmänen tehasepoodi Pudasjärvel. Ostsin sealt muu hulgas külmsuitsupôhjapôdraprae hakitud liha vôi ôigemini pakendis lihamurusid ning valmistasin sellest uue aasta alguses püreesupi. Kuna meie lähipoes oli sobivasti müügil 1 kiloseid pakendeid Lapi puikulakartuleid (kartulid, mida kasvatatakse Pôhja-Soomes, need on piklikud ning neil on oma spetsiifiline maitse), siis môtlesin välja pôhjapôdrapüreesupi puikulakartulitega. Minu väljamôeldud supp tuli välja kergem kui koorene pôhjapôdrasupp, mida olen söönud restoranides. Restoranides pakutav supp on koorene, soolane ja rasvasem. Selles on koor ja tôenäliselt sulatatud juust pôhjapôdralihaga. See supp on ka üsna soolane. Minu supp tänu puikulakartulitele tuli toitvam ja tänu valgele piprale tuli sellele hôôguvat ja pehmelt teravat maitset kui nii vôib öelda, mida Lapi reisi järgi Lapi lummuses on eriti hea süüa. Minu arust ei ole vaja supile lisada soola, sest pôhjapôdraliha on piisavalt soolane, aga muidugi see on maitse asi. Soovi korral vôib soola lisada.
6 portsjonit
Valmistus 45 minutit
70 g külmsuitsu pôhjapôdraliha murusid vôi hakitud liha
umbes 800 g Lapi puikulakartuleid vôi jahuseid kartuleid
1 suur mugulsibul
200 g maitsestamata toorjuustu vôi sulatatud juustu
2 dl toidukoort
tüümiani lehti
murulauku
jahvatatud valget pipart
valget supi paksendajat (Soome turul on valget Maizenat)
1 l vett
toiduôli
Koori kartulid ja sibul. Lôika sibul viiludeks ning küpseta see poti pôhjas kuumas toiduôlis läbipaistvaks. Lisa vesi potti ja kui see hakkab keema, lisa kartulid, kimp tüümiani lehti ja anna neil madalal temperatuuril küpseda pehmeks. Lisa toorjuust, valge pipar ning pôhjapôdraliha (jäta lihamurusid alles nii palju, et vôid portsjone sellega kaunistada). Anna haududa umbes 10 minutit, lisa hakitud murulauk, tôsta pott pliidilt ning valmista saumikseriga tasane püreesupp. Tôsta pott uuesti pliidile, lisa koor ning valget supi paksendajat nii palju, et supp muutub paksemaks suppi pidevalt vispliga segades. Anna supil muliseda môned hetked ning tôsta pott pliidilt ära.
Tôsta kulbiga suppi suurtesse tassidesse, kaunista lihamurudega ja tüümiani okstega. Serveeri kohe koos Lapi karaskiga (Lapin rieska).
tiistai 20. marraskuuta 2012
Täytetyt hirvirullat kermakastikkeessa - Täidetud pôdraliharullid koorekastmes
Täytetyt hirvirullat kermakastikkeessa on yksi niitä minun ruokakokeilujani . Samalla periaatteella on äitini valmistanut porsaanrullia ja otin siitä esimerkkiä. Äitini laittoi rullien sisälle viirullisen porsaanlihanpalan ja porkkanan. Sain kerran lokakuussa kaupasta erinomaista hirven kulmapaistia ja päätin siitä valmistaa hirvirullia. Mielestäni kokeilu onnistui. Yrteillä maustettu porsaanjauhelihatäyte tuo liharullille piristävää yllätysmakua sekä pitkä porkkanapala rullien sisällä antaa ruoalle väriä. Paksu kermakastike sopii muuten kuivan ja rasvattoman hirvilihan kanssa hyvin sekä antaa sille pehmeyttä.
Samalla periaatteella voi valmistaa myös naudanlihanrullia.
8 rullaa
Valmistus 3 tuntia
8 noin naisen kämmen kokoista viipaletta hirven pehmeää lihaa / noin 1, 3 kg lihaa
200 g porsaan jauhelihaa
1 keskikokoinen sipuli
2 isoa valkosipulin kynttä
suolaa
jauhettua mustapippuria
kuivattua rosmariinia
kuivattua timjamia
2 pientä samankokoista porkkanaa
kokonaisia mustapippureita
5 laakerinlehteä
2 rkl vehnäjauhoja
4 dl ruokakermaa tai kuohukermaa
Laita porsaan jauheliha kulhoon. Lisää joukkoon suola, jauhettu pippuri, rosmariini ja timjami. Kuori ja paloittele sipuli ja valkosipuli. Purista molemmat valkosipulin puristimesta kulhoon. Sekoita aineet keskenään.
Kuori porkkanat, leikkaa niiltä päätyt ja leikkaa ne pitkittäin neljään osaan. Saat pitkät palat.
Nuiji hirvenlihan viipaleet molemmin puolin. Ota kulhosta jauhelihasekoitusta ja aseta ne pitkänä pötkönä lihaviipaleiden yhteen reunaan. Pane yksi pitkä porkkanapala pitkittäin jauhelihan päälle ja painaa se jauhelihaan. Kääri täyte lihaviipaleiden sisään sekä sido keittiönaru liharullien ympärille. Nosta liharullat kattilaan kylmään veteen (liharullilla pitää olla veden peitossa) sekä anna vedellä nousta kiehumaan. Kuori vaahto pinnalta. Mausta vesi suolalla, kokonaisilla mustapippureilla ja laakerinlehdillä. Hauduta liharullia keskilämmöllä kunnes ne ovat melkein pehmeitä. Nosta liharullat reikäkauhalla isolle lautaselle sekä anna niillä sen verran jäähtyä, että voit poistaa narun. Siivilöi keittoliemi ja huuhtele kattila. Nosta liharullat kattilaan sekä kaada keittoliemi niiden päälle. Lisää vettä sen verran, että liharullat ovat liemen peitossa. Hauduta liharullia kunnes ne ovat pehmeitä. Lisää liemeen mustapippureita ja pari laakerinlehteä sekä tarvittaessa suolaa. Jos sinun mielestä liemestä tulee liian ohut, silloin voit maustaa sitä lihafondilla (silloin ehkä ei tarvitse enää lisätä suolaa).
Lusikoi vehnäjauhot pieneen kulhoon sekä kaada loraus kylmä kermaa sen joukkoon. Sekoita seos tasaiseksi. Lisää vähitellen kermaa ja sekoita seosta kunnes siitä tulee vellimäisen tasaista. Kaada seos pitkänä nauhana kattilaan lihaliemen joukkoon kastiketta liharullien välissä jatkuvasti sekoittaen. Lisää loput kerma. Anna kastikkeella nousta poreilemaan ja anna hautua sillä muutaman minuutin ajan. Kastikkeella pitää tulla sen verran paksu, että se pysyy liharullan päällä syömisen aikana. Jos kastike on liian nestemäinen, silloin voit lisätä samalla periaatteella, sekoittaen jauhoja kylmän kerman tai veden kanssa kulhossa, kastikkeen joukkoon.
Nosta liharullat ja kastike kulhoon sekä koristele hienonnetulla persiljalla. Tarjoile keitettyjen perunoiden kera.
***
Täidetud pôrdaliharullid on üks neid minu toidukatsetusi. Samal pôhimôttel on minu ema valmistanud sealiharulle ja vôtsin sellest eeskuju. Ema pani sealiharullide sisse läbikasvanud sealihatüki, porgandi ja jahvatatud musta pipart. Sain ükskord poes suure tüki eriti ilusat pehmet pôdraliha ja otsustasin sellest valmistada pôdraliharullid. Oma arust ônnestusin hästi. Ürtidega maistetud pôrsahakkliha toob rullidele ergutavat üllatusmaitset ning pikk porganditükk annab toidule värvi. Paks koorekaste sobib muidu nii kuiva ja rasvatu pôdralihaga hästi ja annab sellele pehmust.
Samal pôhimôttel vôib valmistada veiseliharullid.
8 rulli
Valmistus 3 tuntia
8 umbes naise käe suurust pôdraliha viilu / umbes 1, 3 kg liha
200 g pôrsa hakkliha
1 keskmise suurusega sibul
2 suurt küüslaugu küünt
soola
jahvatatud musta pipart
kuivatatud rosmariini
kuivatatud tüümiani
2 väikest samasuurt porgandit
musta terapipart
5 loorberilehte
2 sl nisujahu
4 dl toidukoort vôi vahukoort
Pane hakkliha kaussi. Lisa hulka sool, jahvatatud pipar, rosmariin ja tüümian. Koori ja tükelda sibul ja küüslauk. Pressi küüslaugupressist môlemad kaussi. Sega ained omavahel läbi.
Koori porgandid, lôika neil môlemad otsad ära ja siis lôika pikuti neljaks. Saad neli pikka porganditükki.
Haki pôdralihaviilud môlemalt poolt läbi. Vôta kausist hakklihasegu ja pane see pika rivina lihaviilude ühele äärele. Vôta porganditükid ja vajuta need pikuti hakkliharivi sisse. Rulli täidis lihaviilude sisse ja rulli liha ümber kööginöör. Tôsta liharullid potti külma vee sisse (vett peab olema nii palju, et liharullid on vee all) ning anna veel minna keema. Koori vaht pinnalt. Maitsesta vesi soola, terapipra ja loorberilehtedega. Anna liharullidel haududa keskmisel kuumusel kuni need on peaaegu pehmed. Tôsta vahukulbiga liharullid leemest välja ja anna neil nii palju jahtuda, et vôid nööri eemaldada rullidelt. Kurna lihaleem ja loputa pott. Pane liharullid potti tagasi ning kalla leem peale ning lisa nii palju vett, et rullid on jälle vedelikuga kaetud. Hauta liharulle kuni need on pehmed. Lisa leemele musta pipart ja paar loorberilehte ning vajaduse korral soola. Kui sinu arust leeme maitse on liiga nôrk, siis vôid lisada leemele veel lihafondi (siis soola lisada vôib-olla ei ole enam vaja).
Tôsta lusikaga väiksesse kaussi nisujahu ja kalla lonks külma koort selle peale. Sega lusikaga segu ühtlaseks. Lisa vähehaaval koort ja sega segu kuni sellest tuleb vedel ühtlane segu. Kalla segu pika nirena potti lihaleeme hulka kastet liharullide vahelt pidevalt segades. Lisa ülejäänud koor. Anna kastmel tôusta mulisema ja anna haududa môned minutid. Kaste peab olema nii paks, et see püsib liha peal söömise ajal. Kui kaste on liiga vedel, siis vôid samal pôhimôttel, segades jahu külma koore vôi vee sisse ühtlaseks seguks, lisada seda kastme hulka.
Tôsta liharullid ja kaste kaussi ning kaunista need hakitud peterselliga. Serveeri keedetud kartulitega.
tiistai 2. lokakuuta 2012
Brittiläinen hirvipata - Pôdralihahautis briti moodi
4-6 annosta
Valmistusaika noin 3 tuntia + 1 vuorokausi lihan marinoitumisen aikaa
1 kg hirven pehmeää lihaa
½- 1 tl kevyesti murskattuja katajanmarjoja
1-2 tl kevyesti murskattuja mustapippureita
muutama timjaminoksa
muutama rosmariinioksa
1 laakerinlehti
3 dl punaviiniä
3 dl portviiniä
2-3 rkl vehnäjauhoja
merisuolaa
oliiviöljyä
200 g viirullista savupekonia ilman kamaraa
2 sipulia kuorittuina ja hienonnettuina
6 dl liha- tai vasikanlientä
250 g pieniä ruskeita tai valkoisia herkkusieniä paloina
koristeeksi sileälehtisen persiljan lehtiä
Leikkaa liha suupaloiksi. Laita isoon kulhoon lihat, katajamarjat, pippuri ja yrtit. Kaada joukkoon puna- ja portviini. Peitä tuorekelmulla ja laita jääkaappiin marinoitumaan yön yli.
Seuraavana päivänä nosta lihapalat marinadista ja taputtele kuivaksi talouspaperilla. Säästä marinadi. Mausta jauhot rouhitulla merisuolalla ja pippurilla. Leivitä lihapalat. Kuumenna iso uuninkestävä pata. Kaada pohjalle ohut kerros oliiviöljyä. Paista lihapaloja erissä kuumassa öljyssä 2 minuuttia per puoli eli kunnes ne ovat kauttaaltaan ruskistuneita. Nostele lautaselle reikäkauhalla.
Laita uuni lämpenemään 180 asteeseen.
Leikkaa pekoni paloiksi. Lisää pataan hieman oliiviöljyä ja paista pekonipaloja 3-4 minuuttia kunnes ne ovat kullanruskeita. Lisää sipuli, hieman suolaa ja pippuria. Sekoita hyvin. Paista vielä kunnes sipulit ovat vaalean kullanvärisiä ja alkavat pehmentyä. Siivilöi marinadi, kaada se joukkoon ja kuumenna kiehuvaksi. Kuori vaahto. Lisää timjamin ja rosmariinin hienonnettuja lehtiä, muutama murskattu katajanmarja ja pippuri ja laakerinlehti. Keitä lientä kokoon kunnes jäljellä on kolmasosa.
Lisää lihapalat pataan, peitä lihaliemellä ja peitä pata osittain kannella. Kypsennä pataa uunissa juuri ja juuri kiehuvana 1 ½ -2 tuntia kunnes liha on juuri kypsää.
Lisää pataan sienet. Mausta hyvin suolalla ja pippurilla. Anna kiehua hiljalleen vielä 30 minuuttia kunnes sienet ovat kypsiä ja kastike sakeutunut. Kauho lämmitettyihin kulhoihin, ripottele
päälle persiljaa ja tarjoa keitettyjen perunoiden kera.
***
4-6 portsjonit
Valmistus umbes 3 tunti + 1 ööpäev liha marineerimise aega
1 kg pôdra pehmet liha
½ - 1 tl kergelt purustatud kadakamarju
1-2 tl kergelt purustatud musta pipart
môned tüümianioksad
môned rosmariinioksad
1 loorberileht
3 dl punast veini
3 dl portveini
2-3 sl nisujahu
meresoola
oliiviôli
200 g läbikasvanud ilma kamarata suitsuliha
2 sibulat koorituna ja tükeldatuna
6 dl liha- vôi vasikaleent
250 g väikseid pruune vôi valgeid sampinjone tükeldatuna
kaunistuseks tavalist peterselli
Lôika liha väikesteks tükkideks. Pane kaussi liha, kadakamarjad, pipart ja ürdid. Kalla hulka punast- ja portveini. Kata toidukilega ja pane külmkappi marineeruma ööpäevaks.
Järgmisel päeval tôsta lihatükid marinaadist välja ja kuivata majapidamispaberiga kuivaks. Säästa marinaad. Maitsesta jahu veidi jahvatatud merisoola ja pipraga. Paneeri lihatükid jahus. Kuumuta suur ahjukuumust kestev pada. Kalla pôhjale ôhuke kiht ôli. Prae lihatükke kuumas ôlis 2 minutit per pool kuni need on pruunistunud. Tôsta sôelaga taldrikule.
Pane ahi soojenema 180 kraadile.
Lôika suitsuliha tükkideks. Lisa padasse ôli ja pruunista suitsuliha 3-4 minutit kuni need on kuldpruunid. Lisa sibul, veidi soola ja pipart. Sega hästi omavahel läbi. Prae veel kuni sibul on läbipaistev kullavärviline ja hakkab pehmenema.
Kurna marinaad, kalla see padasse ja kuumuta keevaks. Koori vaht. Lisa tüümiani ja rosmariini hakitud lehti, môned purustatud kadakamarjad ja pipar ning loorberileht. Keeda leent kokku nii kaua kuni sellest on alles kolmasosa.
Lisa pôdralihatükid padasse, kalla lihaleem peale ja pane kaas pada peale nii, et see peaaegu katab padapoti. Hauta ahjus 1 ½ -2 tunti kuumusel, et just ja just leem keeb kuni liha on küps.
Lisa seened. Maitsesta hästi soola ja pipraga. Anna keeda tasaselt veel 30 minutit kuni seened on küpsed ja kaste muutunud paksuks. Tôsta hautist soojendatud kaussidesse, kaunista peterselliga ja serveeri kartulitega.
keskiviikko 6. kesäkuuta 2012
Grillatut hirven lehtipihvit, grilliperunat, maustevoi… - Grillitud pôdra lehtpihvid, grillkartulid, maitsestatud vôi…
Viime viikonloppuna meillä grillattiin hirven lehtipihvejä. Minulla oli pakastettua hirven ulkopaistia pakastimessa ja halusin toteuttaa yhden omista ideoista, grillata hirven lihaa. Grillattu hirven liha on hyvää lihaa (minä pidän hirvestä), maustevoi antaa ihanan pehmeän maun muuten kuivalle ja täysin rasvattomalle lihalle. Olin tyytyväinen koko aterian kokonaismakuun, paitsi tein yhden mokan… alussa leikkasin isosta lihapalasta viipaleita pitkisyin. Sellaista sattuu kun on monta asiaa kerralla tehtävänä ja ei ole keskittynyt 100%:sti yhteen asiaan. Loput lihasta leikkasin oikeaoppisesti poikkisyin. Pakko sanoa, että syömisen aikana en huomannut eroa lihapaloissa. Nuijisin kaikki pihvit kunnolla molemmalta puolelta. Grillatun hirven lehtipihvin syömistä varten tarvitaan terävää pihviveitsiä ja vahvoja hampaita. P.S. Meillä on hiiligrilli.
Uskon, että sillä tavalla voi grillata ja syödä maustevoin kera myös naudan ja porsaan lehtipihvejä. Grillattu lihaa alkaa heti kuivumaan, siksi on hyvä heti grillaamisen jälkeen levittää lihalle öljyä, mikä pitää sitä mehevänä (Jamie Oliverin vinkki).
4 annosta
Valmistusaika noin 1 tunti ja 30 minuuttia
1 kg hirven pehmeää lihaa leikattuna noin 1 cm paksuisiksi viipaleiksi, minä sain 10 viipalettä
Maustevoi:
100 g huoneenlämpöistä voita
nippu hiennoettua tuoretta rosmariinia
jauhettua mustapippuria
suolaa
Puolukkasurvos:
250 g puolukoita
sokeria maun mukaan
Grilliperunat:
8 samankokoista Rosamunda perunaa
1 hienonnettu punasipuli
voita
suolaa
Kastike perunoille:
200 g kermaviiliä
200 g raejuustoa
4 viipaletta Felixin voileipäkurkkua kuutioina
nippu hienonnettua persiljaa
suolaa
Valmista maustevoi sekoittamalla kaikki maustevoin ainesosat kulhossa keskenään. Kääri maustevoi pitkässä pötkössä tuorekelmuun ja anna sillä jääkaapissa kovettua. Leikkaa myöhemmin maustevoista poikittain palat.
Survo sulaneet puolukat ja mausta survos sokerilla. Sokeria lisää maun mukaan.
Valmista ennen grillaamista myös perunoiden kastike sekoittamalla kulhossa kaikki kastikkeen aineet keskenään.
Pese perunat ja leikkaa niistä pitkittäin yhdeltä puolelta pala pois (niin miten leikataan laskiaispullaa). Laita jokainen peruna neliskulmaiseen foliopalaan leikattu puoli ylöspäin sekä painaa folion kulmat päältä kiinni. Avaa folionyyttejä sen verran, että voit laittaa leikatun perunapuolen pinnalle sipulikuutioita, voin nokaren ja suolaa. Sulje nyytit uudestaan. Grillaa nyyttejä tasaisella hiilloksella kunnes perunat ovat pehmeät. Voit pitkällä puisella grillitikulla tarkista sitä. (Minun perunat kypsyivät 50 minuuttia).
Ota liha lämpimään 30 minuuttia ennen paistamista. Nuiji lihafileet ohuiksi lehtipihveiksi, koska näin niistä tulevat mureammat. Ripottele fileille hieman suolaa. Grillaa pihvit tasaisella hiilloksella molemmin puolin kunnes ne ovat kypsiä ja niistä ei tule enää veristä nestettä ulos. Se kestää vaan muutaman hetken, niin että älä unohda pihvejä grilliin. Tarjoile heti, koska lämpimällä fileellä sulaa maustevoi ja fileetä on helpompi syödä. Levitä maustevoi fileelle. Puolukkasurvos on pihvin kanssa hyvä lisuke.
Avaa perunanyytit ja lusikoi kastiketta perunoiden päälle. Niitä on helpompi syödä lusikalla.
***
Eelmisel nädalavahetusel meil grilliti pôdra lehtpihve. Soomes kutsutakse lehtpihvideks (”lehtipihvit” soome keeles) suuri ôhukesi pihve. Minul oli sügavkülmas pôdraliha ja tahtsin teostada ühe oma ideedest, grillida pôdra liha. Grillitud pôdraliha on hea (minule meeldib see liha), maitsestud vôi annab sellele pehme maitse, sest täiesti taine pôdraliha on muidu kuiv. Olen rahul kogu toidu terviku maitsega, ainult mulle sattus üks äpardus… alguses lôikasin liha pikikiudusid. Nii juhtub, kui peab tegema mitut asja korraga ja ei ole 100% süvenenud ühe asja tegemisele. Jätkasin lôpupoole ristikiudu viilude lôikamist. Peab ütlema, et söömise ajal ei saanud aru, et lihatükkides oleks erinevust olnud. Hakkisin kôik pihvid môlemalt poolt korralikult läbi. Grillitud pôdra lehtpihvide söömise jaoks vajatakse teravat pihvinuga ja tugevaid hambaid. P.S. Meil on sôegrill.
Usun, et sama moodi vôib grillida ja süüa maitsestud vôiga ka veise ja sea lehtpihve. Grillitud liha hakkab kohe kuivama, sellepärast on hea kohe grillimise järel määrida lihale ôli, mis hoiab selle mahlasena (Jamie Oliveri vihje).
4 portsjonit
Valmistamise aeg umbes 1 tund ja 30 minutit
1 kg pôdra pehmet liha lôigatuna umbes 1 cm paksusteks viiludeks, mina sain 10 viilu
Maitsestatud vôi:
100 g toasooja vôid
kimp peeneks hakitud värsket rosmariini
jahvatatud musta pipart
soola
Pressitud pohlad:
250 g pohli
suhkrut maitse järgi
Grillitud kartulid:
8 ühesuurust jahusemat kartulit
1 hakitud punane sibul
vôid
soola
Kaste kartulitele:
200 g hapukoort
200 g raejuustu / vôib olla ka sômerat kohupiima
4 viilu Felixi vôileivakurke kuubikutena
kimp hakitud peterselli
soola
Valmista maitsestud vôi segades kôik koostisained kausis omavahel läbi. Kääri vôi pika jupina toidukilesse ja anna sellel muutuda külmkapis kôvaks. Lôika hiljem vôi risti tükkideks.
Valmista pressitud pohlad pressides neid pudrunuiaga ja segades suhkru pohlade hulka.
Valmista enne grillimist ka kartulite külmkaste segades kôik ained kausis omavahel läbi.
Pese kartulid ja lôika nendelt pikuti ühelt poolt koor ära (nagu vastlakuklit lôigatakse). Pane kartulid lôigatud pool ülespoole nelinurksete fooliumitükkide sisse ja vajuta fooliumi nurgad pealt kinni. Ava fooliumi uuesti nii palju, et vôid panna kartuli lôigatud poole peale sibula, vôitüki ja soola. Vajuta foolium uuesti kinni. Grilli kartuleid ühtlasel hôôguval söel niikaua kuni need on seest pehmed. Vôid puust grillitikuga kontrollida nende pehmust. (Minul küpsesid kartulid 50 minutit).
Vôta liha toasooja 30 minutit enne grillimist. Haki pihvid korralikult môlemalt poolt läbi, nii tulevad nendest muredamad. Grilli pihve ütlaselt hôôguval söel môlemalt poolt kuni need on küpsed ja neist ei tule enam verist vedelikku välja. Serveeri kohe, sest maitsestud vôi sulab kuuma liha peal ära, määri seda pihvile ja kuuma pihvi on lihtsam süüa. Pressitud pohlad on lihaga hea lisand.
Ava foolium kartulite ümber ja tôsta lusikaga kartulite peale kastet. Kartuleid on lihtsam süüa lusikaga.
Tunnisteet:
grill EST,
grilli,
kaste EST,
kastike,
kesäruoka,
köögiviljad-marjad EST,
Pôhjamaade köök EST,
Pohjoismainen keittiö,
riista,
suvetoit EST,
ulukiliha EST,
vihannes-juures
lauantai 21. huhtikuuta 2012
Latvialainen olut (K18) ja makkara - Läti ôlu (K18) ja vorst
FIN Meillä on kevät-talvella muutamassa otteessa maisteltu latvialaista olutta ja makkaraa. Makuelämykset ovat olleet miellyttäviä yllätyksiä.
EST Me oleme kevad-talvel môned korrad maitsnud läti ôlut ja vorsti. Maitse-elamused on olnud meile meeldivad üllatused.
FIN Ensimmäisenä söimme Rigas Miesnieks’n (Riikan Teurastajat (Lihamestarit?) (Google kääntäjän avulla käännetty) savumakkaraa katajamarjoilla (paketilla tradicinâlâ Dûmdesa, delikatese auksti kûpinata Svêtku, tämä ei kääntynyt Google-kääntäjän avulla suomen kielelle). Tämä konkreettinen makkara on ostettu sokkona. Katajamarjat sen sisällä olivat miellyttävä ja epämiellyttävä yllätys. Sellainen hyvä-paha, kaunis-ruma, on-off -kokemus. Marjat antoivat aika rasvaiselle savumakkaralle pikanttia yllätysmakua, onneksi niitä oli aika vähän makkarassa, koska paremmin maistui makkara ilman niitä. Näin kävi, että puoli makkaraa oli jo maistettu kun ehdin kameran kanssa sitä kuvaamaan. Sen makkaran syömisestä heräsi kuitenkin halukkuus ostaa ja kokeilla muita Rigas Miesnieks’n makkaroita, koska saimme sen tuntuman, että niissä on hyväa laatua ja makua. Sanoisin, että niissä löytyy Keski-Eurooppalaista ymmärrystä lihatuotteista. (Ensimmäinen makkarakuva, Taustalla Cêsu oluen pakkaus. Pitkä tumma makkara on metsäkauriksen lihasta valmistettu täyssavumakkara).
EST Esimesena sôime Rigas Miesnieks’i (Riia Lihunike (Lihameistrite?) (Google-tôlgi abil tôlgitud) suitsuvorsti kadakamarjadega (pakendil tradicinâlâ Dûmdesa, delikatese auksti kûpinata Svêtku, seda ei olnud vôimalik Google-tôlgi abil tôlkida). See konkreetne vorst oli ostetud n.ö. pimedalt, sest ei oska valida ja ei tunne neid tooteid. Kadakamarjad vorsti sees olid meeldiv ja ebameeldiv üllatus. Selline hea-paha, ilus-kole, on-off kogemus. Marjad andsid üsna rasvasele suitsuvorstile pikantset üllatusmaitset, ônneks neid oli vorsti sees üsna vähe sellepärast, et vorst ilma nendeta maitses meile paremini. Nii juhtus, et pool vorsti oli juba ära söödud, kui ma fotoaparaadiga jôudsin seda pildistama. Selle vorsti söömisega ärkas soov osta ja proovida teisigi Rigas Miesnieks’i vorste, sest me saime selle tunde, et neis on kvalieetti ja head maitset. Ütleksin, neis leidub Kesk-Euroopa arusaamist lihatoodetest. (Esimene pilt vorstist, taustal Cêsu ôlle pakend. Samal pildil on pikk tume suitsu-vorst, mis on valmistatud metskitse lihast).
FIN Kului kuukausi ja meidän latvialainen tuttumme A lähetti meille oman kotipaikkakunnan piensavustamossa valmistettua täys-savumakkaraa metsäkauriin lihasta. Saimme sen vielä täysin tuoreena ja pitkä makkarapötkö oli pehmeä. Meidän tuttu A on aktiivinen metsästäjä ja heidän perheelle on riistan syöminen jokapäiväistä. Heidän kylällä sijaitsee piensavustamo, mihin voi viedä lihan sekä pienellä korvauksella valmistetaan siellä ihania lihaherkkuja. Vaikka se oli täys-savumakkara, säilytin sitä kuitenkin jääkaapissa kunnes se kovettui. Sellaisia täyssavumakkaroita voi säilyttää huoneenlämmössä, mutta se hikoili ja valui rasvaa (silmien eteen tulevat Iltalian ym maiden lihatuotteiden myymälät, missä sen tyyppiset makkarat roikkuvat koukussa kiinnitettyinä kattoon).
Yllätysketju latvialaisista makkaroita siitä kun vaan jatkui, koska meidän tuttu A lähetti meille majavan lihasta valmistettuja savumakkaroita. Taas uunituoreita. Tällä kerta minun hermot enää eivät kestäneet, koska savun ja lihan tuoksu, mikä nousi muovikassista, herätti minussa henkiin lihasyöjän luolaihmisen vietit. Pakko oli päästää maistamaan makkaroita ja teimme kotona kauris- ja majavamakkaran testin latvialaisella Aldaris oluella. (Kuva, missä leikkuulaudalla on kaksi makkaraa esiteltynä. Vasemmalla on majavan lihasta ja oikealla on metsäkauriksen lihasta makkara).
Majavan lihasta makkara oli yllättävän pehmeä ja hienomakuista punaista lihaa, missä oli sopivasti rasvaa. Makkara oli hienorakenteinen ja sanoisin, että kuohkea. En osa verrata, minkälaista lihaa se muistuttaa. Laitoimme sitä myös pyttipannuun ja siellä se antoi hyvän savulihan maun kokonaisuuteen. Metsäkauriin lihasta savumakkara oli ehtinyt muuttua kovaksi. Se oli aika voimakasmakuista riistaa, mitä sai pureskella kunnolla. Se oli kuivunutta tummaa lihaa ja vähän jänteistä. Latvialainen Aldaris olut oli makkaroiden kyytipojaksi. Oluella oli vähän makeahko maku, mutta suolaisen ja savumakuisen makkaran kanssa oli se sopiva.
Olemme juoneet toistakin latvialaista olutta Cêsu’a ja se maistui minulle enemmän, koska sillä oli neutraalimpi, miedompi ja rauhallisempi maku, hiilihapot eivät olleet agressiivisia, ne eivät nousseet heti nenään eikä tulleet epämiellyttävänä röyhtäyksenä ulos. Siksi näen Cêsu’t oman kesä-grillipöydän ruokajuomana. Aldaris ja Cêsu ovat Latvian johtavia ja suosittuja olutmerkkejä. Saatavilla mm. kauniissa 4-pullon pakkauksissa.
Mitä lahjoittaa latvialaiselle tutulle Suomesta, jolla on hemmoteltu ja valikoiva makkaran maku? Lahjoitimme hänelle suomalaista mustaa makkaraa ja puolukkahilloa mukana mustan makkaran valmistusohje. A:lle oli musta makkara aika vierasta. Hän muisti hämärästi jostain kaukaa lapsuudesta, miten isovanhemmat valmistivat kotoa mustaa makkaraa sian teurastuksen jälkeen. Ainakin saimme hänessä yllätysreaktion aikaan! Jännittyneesti odotimme palautetta suomalaisesta mustasta makkarasta. Se tuli aika pian, koska meidän ystävämme hermot myös eivät kestäneet kovin kauan mustan makkaran katselemista ja viikonlopuksi hän valmisti perheelle sitä. He tykkäsivät, se maistui heille! Sitä oli kiva kuulla!
P.S. Olkoon lisätty, että majavaa saa Latviassa metsästää. Metsästäjät antavat tilityksen kaadetuista riistaeläimistä paikalliselle metsätalousyhdistykselle. Se kuullosta hyvin liberaalilta suomalaisille, koska Suomessa on majava rauhoitettu. Minulla ei ole tietoa siitä, onko majavat Latviassa jonkunlainen riesa ja niiden populaatio niin suuri, että niitä voi niin vapaasta siellä metsästää. Olen huomannut eestiläisistä ruoka-blogeista, että sielläkin bloggaajat valmistavat metsästäjiltä saadusta majavan lihasta ruokia. Olen kuullut, että Eestissä saa majavia metsästää rajoitetusti. Katsoin Wikipediasta: näin onkin, että Suomessa on Eurooppaanmajavan populaatio huomattavasti pienempi kuin esim. Ruotsissa ja Baltiamaissa.
******
EST Kulus üks kuu ja meie läti tuttav A saatis meile oma kodukoha väikses lihatööstuses metskitse lihast valmistatud täissuitsuvorsti. Saime selle täiesti värskena ja vorst oli veel pehme. Meie tuttav A on aktiivne jahimees ja nende pere sööb uluki liha sageli. Nende külas on väike lihatööstus, kus väikse teenuse eest valmistatakse inimestele nende toodud lihast suurepäraseid delikatesse. Kuigi see oli täissuitsuvorst, säilitasin mina seda külmkapis, kuni see muutus kôvaks. Sellised täissuitsuvorstid säiluvad ka toasoojas, aga see hakkas higistama ja rasva tilkus pôrandale (silmade ette tulevad Itaalia ja teiste Euroopa maade lihapoed, kus sellised vorstid ripuvad laes konksu otsas).
Üllatuse kett läti vorstist jätkus, sest meie tuttav A saatis meile veel kopralihast valmistatud suitsuvorsti. Jälle ”ahjusoojasid”. Seekord minu närvid ei pidanud enam vastu, sest suitsu ja liha lôhn, mis kilekotist tôusis, äratas minus ellu lihasööja koopainimese instinktid. Pidi kohe saada vorste maitsta ja korraldasime kodus metskitse- ja kopralihast suitsuvorstide degusteerimise ôhtu läti Aldaris ôllega. (Pilt, kus lôikelaual on kaks vorsti esitletud. Vasakpoolne on kopralihast ja parempoolne on metskitselihast).
Kopralihast vorst oli pehme ja ôrnamaitseline punane liha, milles oli sobivalt rasva. Vorst oli peenekoeline ja ütleksin, et kohev. Mina ei oska öelda, millise teise liha maitset see meenutab. Lisasime vorsti ka ühepajatoidu sisse, kus see andis head suitsumaitset toidule. Metskitse lihast suitsuvorst oli jôudnud muutuda kôvaks. Sellel oli tugevat ulukilihamaitset ja seda piti korralikult närima. See oli kuivanud tumedat liha ja veidi kôôluseline. Läti Aldaris ôlu oli vorstide söömise kôrvane jook. Ôlul oli veidi magus kôrvalmaitse, aga soolase ja suitsumaitselise vorstiga oli see sobiv.
Oleme joonud ka teist läti ôlut Cêsu’t ja see maitses minule rohkem, sest see oli neutraalsema maistega, mahedam ja rahulikum, süsihape ei olnud nii agressiivne ja ninasse tôusev ega ebameeldivad röhatused tôusnud kohe kurku. Sellepärast mina näen Cêsu paremini oma suve-grilllaual joogiôluna. Aldaris ja Cêsu on Läti turul juhtivad ja populaarsed ôllemärgid. Saadaval mh. ilusates 4 pudeli pakendites.
Mida kinkida läti tuttavale Soomest, kellel on ärahellitatud ja valiv vorstimaitse? Meie kinkisime talle soome verivorsti ja pohlamoosi kaasas valmistusjuhend. A:lle on verivorst üsna vôôras asi. Ta mäletab hämaralt oma lapsepôlvest kui vanavanemad kodus valmistasid verivorsti sea tapmise järel. Vähemalt saime oma tuttavat üllatada! Pônevusega jäime ootama tagasisidet soome verivorstist. See tuli üsna ruttu, sest ka meie tuttava närvid ei pidanud kaua vastu ja ta valmistas perele nädalavahetuseks verivorsti. Neile see meeldis ja maitses! Seda oli tore kuulda!
P.S. Olgu lisatud, et kopraid saab Lätis vabalt küttida. Jahimehed annavad rapordi mahalastud ulukitest kohaliku metsamajanduse osakonnale. See on soomlaste silmis liberaalne, sest Soomes on koprad looduskaitse all. Mina ei tea, kas koprad on Lätis mingisugune nuhtlus ja nende populaatsioon on nii suur, et seda saab vabalt piirata. Olen tähele pannud môningates Eesti toidublogides, et ka eesti blogijad on saanud tuttavatelt jahimeestelt kopraliha ja valmistanud sellest toitu. Olen kuulnud, et Eestis saab kopraid piiranguliselt metsastada. Vaatasin Wikipediast: nii ongi, et Euroopa kopra populatsioon on Soomes märkimisväärselt väiksem kui näiteks Rootsis ja Baltimaades.
EST Me oleme kevad-talvel môned korrad maitsnud läti ôlut ja vorsti. Maitse-elamused on olnud meile meeldivad üllatused.
FIN Ensimmäisenä söimme Rigas Miesnieks’n (Riikan Teurastajat (Lihamestarit?) (Google kääntäjän avulla käännetty) savumakkaraa katajamarjoilla (paketilla tradicinâlâ Dûmdesa, delikatese auksti kûpinata Svêtku, tämä ei kääntynyt Google-kääntäjän avulla suomen kielelle). Tämä konkreettinen makkara on ostettu sokkona. Katajamarjat sen sisällä olivat miellyttävä ja epämiellyttävä yllätys. Sellainen hyvä-paha, kaunis-ruma, on-off -kokemus. Marjat antoivat aika rasvaiselle savumakkaralle pikanttia yllätysmakua, onneksi niitä oli aika vähän makkarassa, koska paremmin maistui makkara ilman niitä. Näin kävi, että puoli makkaraa oli jo maistettu kun ehdin kameran kanssa sitä kuvaamaan. Sen makkaran syömisestä heräsi kuitenkin halukkuus ostaa ja kokeilla muita Rigas Miesnieks’n makkaroita, koska saimme sen tuntuman, että niissä on hyväa laatua ja makua. Sanoisin, että niissä löytyy Keski-Eurooppalaista ymmärrystä lihatuotteista. (Ensimmäinen makkarakuva, Taustalla Cêsu oluen pakkaus. Pitkä tumma makkara on metsäkauriksen lihasta valmistettu täyssavumakkara).
EST Esimesena sôime Rigas Miesnieks’i (Riia Lihunike (Lihameistrite?) (Google-tôlgi abil tôlgitud) suitsuvorsti kadakamarjadega (pakendil tradicinâlâ Dûmdesa, delikatese auksti kûpinata Svêtku, seda ei olnud vôimalik Google-tôlgi abil tôlkida). See konkreetne vorst oli ostetud n.ö. pimedalt, sest ei oska valida ja ei tunne neid tooteid. Kadakamarjad vorsti sees olid meeldiv ja ebameeldiv üllatus. Selline hea-paha, ilus-kole, on-off kogemus. Marjad andsid üsna rasvasele suitsuvorstile pikantset üllatusmaitset, ônneks neid oli vorsti sees üsna vähe sellepärast, et vorst ilma nendeta maitses meile paremini. Nii juhtus, et pool vorsti oli juba ära söödud, kui ma fotoaparaadiga jôudsin seda pildistama. Selle vorsti söömisega ärkas soov osta ja proovida teisigi Rigas Miesnieks’i vorste, sest me saime selle tunde, et neis on kvalieetti ja head maitset. Ütleksin, neis leidub Kesk-Euroopa arusaamist lihatoodetest. (Esimene pilt vorstist, taustal Cêsu ôlle pakend. Samal pildil on pikk tume suitsu-vorst, mis on valmistatud metskitse lihast).
FIN Kului kuukausi ja meidän latvialainen tuttumme A lähetti meille oman kotipaikkakunnan piensavustamossa valmistettua täys-savumakkaraa metsäkauriin lihasta. Saimme sen vielä täysin tuoreena ja pitkä makkarapötkö oli pehmeä. Meidän tuttu A on aktiivinen metsästäjä ja heidän perheelle on riistan syöminen jokapäiväistä. Heidän kylällä sijaitsee piensavustamo, mihin voi viedä lihan sekä pienellä korvauksella valmistetaan siellä ihania lihaherkkuja. Vaikka se oli täys-savumakkara, säilytin sitä kuitenkin jääkaapissa kunnes se kovettui. Sellaisia täyssavumakkaroita voi säilyttää huoneenlämmössä, mutta se hikoili ja valui rasvaa (silmien eteen tulevat Iltalian ym maiden lihatuotteiden myymälät, missä sen tyyppiset makkarat roikkuvat koukussa kiinnitettyinä kattoon).
Yllätysketju latvialaisista makkaroita siitä kun vaan jatkui, koska meidän tuttu A lähetti meille majavan lihasta valmistettuja savumakkaroita. Taas uunituoreita. Tällä kerta minun hermot enää eivät kestäneet, koska savun ja lihan tuoksu, mikä nousi muovikassista, herätti minussa henkiin lihasyöjän luolaihmisen vietit. Pakko oli päästää maistamaan makkaroita ja teimme kotona kauris- ja majavamakkaran testin latvialaisella Aldaris oluella. (Kuva, missä leikkuulaudalla on kaksi makkaraa esiteltynä. Vasemmalla on majavan lihasta ja oikealla on metsäkauriksen lihasta makkara).
Majavan lihasta makkara oli yllättävän pehmeä ja hienomakuista punaista lihaa, missä oli sopivasti rasvaa. Makkara oli hienorakenteinen ja sanoisin, että kuohkea. En osa verrata, minkälaista lihaa se muistuttaa. Laitoimme sitä myös pyttipannuun ja siellä se antoi hyvän savulihan maun kokonaisuuteen. Metsäkauriin lihasta savumakkara oli ehtinyt muuttua kovaksi. Se oli aika voimakasmakuista riistaa, mitä sai pureskella kunnolla. Se oli kuivunutta tummaa lihaa ja vähän jänteistä. Latvialainen Aldaris olut oli makkaroiden kyytipojaksi. Oluella oli vähän makeahko maku, mutta suolaisen ja savumakuisen makkaran kanssa oli se sopiva.
Olemme juoneet toistakin latvialaista olutta Cêsu’a ja se maistui minulle enemmän, koska sillä oli neutraalimpi, miedompi ja rauhallisempi maku, hiilihapot eivät olleet agressiivisia, ne eivät nousseet heti nenään eikä tulleet epämiellyttävänä röyhtäyksenä ulos. Siksi näen Cêsu’t oman kesä-grillipöydän ruokajuomana. Aldaris ja Cêsu ovat Latvian johtavia ja suosittuja olutmerkkejä. Saatavilla mm. kauniissa 4-pullon pakkauksissa.
Mitä lahjoittaa latvialaiselle tutulle Suomesta, jolla on hemmoteltu ja valikoiva makkaran maku? Lahjoitimme hänelle suomalaista mustaa makkaraa ja puolukkahilloa mukana mustan makkaran valmistusohje. A:lle oli musta makkara aika vierasta. Hän muisti hämärästi jostain kaukaa lapsuudesta, miten isovanhemmat valmistivat kotoa mustaa makkaraa sian teurastuksen jälkeen. Ainakin saimme hänessä yllätysreaktion aikaan! Jännittyneesti odotimme palautetta suomalaisesta mustasta makkarasta. Se tuli aika pian, koska meidän ystävämme hermot myös eivät kestäneet kovin kauan mustan makkaran katselemista ja viikonlopuksi hän valmisti perheelle sitä. He tykkäsivät, se maistui heille! Sitä oli kiva kuulla!
P.S. Olkoon lisätty, että majavaa saa Latviassa metsästää. Metsästäjät antavat tilityksen kaadetuista riistaeläimistä paikalliselle metsätalousyhdistykselle. Se kuullosta hyvin liberaalilta suomalaisille, koska Suomessa on majava rauhoitettu. Minulla ei ole tietoa siitä, onko majavat Latviassa jonkunlainen riesa ja niiden populaatio niin suuri, että niitä voi niin vapaasta siellä metsästää. Olen huomannut eestiläisistä ruoka-blogeista, että sielläkin bloggaajat valmistavat metsästäjiltä saadusta majavan lihasta ruokia. Olen kuullut, että Eestissä saa majavia metsästää rajoitetusti. Katsoin Wikipediasta: näin onkin, että Suomessa on Eurooppaanmajavan populaatio huomattavasti pienempi kuin esim. Ruotsissa ja Baltiamaissa.
******
EST Kulus üks kuu ja meie läti tuttav A saatis meile oma kodukoha väikses lihatööstuses metskitse lihast valmistatud täissuitsuvorsti. Saime selle täiesti värskena ja vorst oli veel pehme. Meie tuttav A on aktiivne jahimees ja nende pere sööb uluki liha sageli. Nende külas on väike lihatööstus, kus väikse teenuse eest valmistatakse inimestele nende toodud lihast suurepäraseid delikatesse. Kuigi see oli täissuitsuvorst, säilitasin mina seda külmkapis, kuni see muutus kôvaks. Sellised täissuitsuvorstid säiluvad ka toasoojas, aga see hakkas higistama ja rasva tilkus pôrandale (silmade ette tulevad Itaalia ja teiste Euroopa maade lihapoed, kus sellised vorstid ripuvad laes konksu otsas).
Üllatuse kett läti vorstist jätkus, sest meie tuttav A saatis meile veel kopralihast valmistatud suitsuvorsti. Jälle ”ahjusoojasid”. Seekord minu närvid ei pidanud enam vastu, sest suitsu ja liha lôhn, mis kilekotist tôusis, äratas minus ellu lihasööja koopainimese instinktid. Pidi kohe saada vorste maitsta ja korraldasime kodus metskitse- ja kopralihast suitsuvorstide degusteerimise ôhtu läti Aldaris ôllega. (Pilt, kus lôikelaual on kaks vorsti esitletud. Vasakpoolne on kopralihast ja parempoolne on metskitselihast).
Kopralihast vorst oli pehme ja ôrnamaitseline punane liha, milles oli sobivalt rasva. Vorst oli peenekoeline ja ütleksin, et kohev. Mina ei oska öelda, millise teise liha maitset see meenutab. Lisasime vorsti ka ühepajatoidu sisse, kus see andis head suitsumaitset toidule. Metskitse lihast suitsuvorst oli jôudnud muutuda kôvaks. Sellel oli tugevat ulukilihamaitset ja seda piti korralikult närima. See oli kuivanud tumedat liha ja veidi kôôluseline. Läti Aldaris ôlu oli vorstide söömise kôrvane jook. Ôlul oli veidi magus kôrvalmaitse, aga soolase ja suitsumaitselise vorstiga oli see sobiv.
Oleme joonud ka teist läti ôlut Cêsu’t ja see maitses minule rohkem, sest see oli neutraalsema maistega, mahedam ja rahulikum, süsihape ei olnud nii agressiivne ja ninasse tôusev ega ebameeldivad röhatused tôusnud kohe kurku. Sellepärast mina näen Cêsu paremini oma suve-grilllaual joogiôluna. Aldaris ja Cêsu on Läti turul juhtivad ja populaarsed ôllemärgid. Saadaval mh. ilusates 4 pudeli pakendites.
Mida kinkida läti tuttavale Soomest, kellel on ärahellitatud ja valiv vorstimaitse? Meie kinkisime talle soome verivorsti ja pohlamoosi kaasas valmistusjuhend. A:lle on verivorst üsna vôôras asi. Ta mäletab hämaralt oma lapsepôlvest kui vanavanemad kodus valmistasid verivorsti sea tapmise järel. Vähemalt saime oma tuttavat üllatada! Pônevusega jäime ootama tagasisidet soome verivorstist. See tuli üsna ruttu, sest ka meie tuttava närvid ei pidanud kaua vastu ja ta valmistas perele nädalavahetuseks verivorsti. Neile see meeldis ja maitses! Seda oli tore kuulda!
P.S. Olgu lisatud, et kopraid saab Lätis vabalt küttida. Jahimehed annavad rapordi mahalastud ulukitest kohaliku metsamajanduse osakonnale. See on soomlaste silmis liberaalne, sest Soomes on koprad looduskaitse all. Mina ei tea, kas koprad on Lätis mingisugune nuhtlus ja nende populaatsioon on nii suur, et seda saab vabalt piirata. Olen tähele pannud môningates Eesti toidublogides, et ka eesti blogijad on saanud tuttavatelt jahimeestelt kopraliha ja valmistanud sellest toitu. Olen kuulnud, et Eestis saab kopraid piiranguliselt metsastada. Vaatasin Wikipediast: nii ongi, et Euroopa kopra populatsioon on Soomes märkimisväärselt väiksem kui näiteks Rootsis ja Baltimaades.
perjantai 18. marraskuuta 2011
Rautapadassa haudutettu hirven sisäfilee - Rauast hautuspotis hautatud pôdra sisefilee
FIN
Se on melkein samanlaista hirvenlihan valmistamista kuin viime syksy (hirvipata). Tällä kertaa oli meillä hirven sisäfilee kokonaisena palana rautapadassa. Tämä on hirvenlihaa arvokkaammasta päästä. Me ostamme hirvenlihan kaupasta ja siksi syömme sitä harvoin. Me pidämme hirven lihan mausta sellaisena kuin se on ja siksi emme mausta sitä kovin paljon. Näin lihan oma maku pääsee aitona esille. Rautapadassa tulee hirvenlihalle tuplasti raudan makua. Liha oli 3,5 tunnin hauduttamisen jälkeen niin murea, että se hajosi haarukan alla. Sellaisesta me pidämme. Hirvenliha sisältää runsaasti rautaa ja raudasta saa lisäenergiaa kaamosaikaan.
4 annosta
Valmistusaika 3 tuntia ja 40 minuuttia
1 kg hirven sisäfileetä
3 porkkanaa paloina
2 keltasipulia suikaleina
1 kokonainen iso valkosipulin kynsi paloina
mustaa pippuria
merisuolaa
muutama laakerinlehteä
(voi lisätä vielä rosmariinia)
voita
rypsiöljyä
halutessasi voi liemelle lisätä Maizenaa pari ruokalusikallista
Ruskista kokonainen hirven sisäfilee kuumalla voi-öljypannulla molemmin puolin ja nosta se rautapataan. Lisää pataan vihannekset ja mausteet. Huuhtele paistinpannu vedellä ja kaada se vesi pataan. Kaada pataan sen verran vettä, että juurekset ja liha ovat melkein veden peitossa. Laita kansi padan päälle.
Kypsennä lihaa alussa 225 asteessa uunin keskiritilätasolla ja silloin kun uunista tulee tuoksuja ja liemi kiehuu, vähentää uunin lämpötilaa 185-200 asteeseen.
Kypsennä lihaa noin 3 tuntia. Lisää tarvittaessa vettä. Halutessasi lisää Maizenaa, sekoita se liemeen ja anna liemellä nousta kiehumaan uunissa.
Tarjoile haudutettua hirvenlihaa keitettyjen perunoiden kanssa.
Tarjoiluehdotus: Pääruoka.
++++++
EST
See on peaaegu samasugust pôdraliha valmistamist kui eelmisel sügisel (pôdrahautis). Sellel korral oli meil pôdra sisefilee ühe suure tükina rauast hautuspotis. Pôdra sisefilee on pôdraliha selle kallimast otsast. Me ostame pôdraliha poest ja sellepärast sööme seda harva. Meile meeldib pôdraliha maitse sellisena kui see on ja sellepärast me ei maitsesta seda eriti palju. Nii pääseb liha oma ehtne maitse esile. Rauast hautuspotis saab pôdraliha topelt raua maitset. Liha oli 3,5 tunni hautamise järel nii mure, et see lagunes kahvli all. Selline meile meeldib. Selline toit sobib pimedasse novembriaega, pôdraliha sisaldab rauda ja sellest saab lisäenergiat pimedal ajal.
4 portsjonit
Valmistusaeg 3 tundi ja 40 minutit
1 kg pôdra sisefileed
3 porgandit tükkidena
2 mugulsibulat lôikudena
1 suur küüslaugu küüs tükkidena
musta terapipart
meresoola
môned loorberilehed
(vôib lisada veel rosmariini)
vôid
rüpsiôli
soovi korral vôib leemele lisada paar supilusikatäit Maizena-kastmejahu
Pruunista filee kuumal vôi-ôlipannil môlemalt poolt ja tôsta see rauast potti. Lisa potti köögiviljad ja maitseained. Loputa praepann veega ja kalla se vesi potti. Kalla potti veel nii palju vett, et köögiviljad ja liha on peaaegu vee all peidus. Pane potile kaas peale.
Hauta lihaa alguses 225 kraadises ahjus keskmisel kôrgusel ja selle järel kui ahjust tuleb toidu lôhna ja leem keeb, vähenda ahju temeperatuuri 185-200 kraadini. Hauta lihaa umbes 3 tundi. Vajaduse korral lisää vett ja soola. Soov korral lisa Maizenat ja sega see leeme sisse ning anna leemel tôusta ahjus keema.
Serveeri hautatud pôdraliha keedetud kartulitega.
Serveerimise ettepanek: Pearoog.
Tilaa:
Blogitekstit (Atom)