sunnuntai 3. elokuuta 2014

Pôhjakan ja Adaveren kartanot - Pôhjaka ja Adavere môisad



FIN Kävin heinäkuussa Eestissä äidilläni ja siskollani kylässä ja kävimme syömässä Pôhjakan kartanossa, mikä sijaitsee Tallinnan ja Tarton maantien puolessa välissä. Paikka on hyvin helppo löydä, koska isot viitat opastavat kartanolle sekä isolta maantieltä vie kartanon luokse yksi pitkä sivutie.

EST Käisin juulikuus Eestis oma ema ja ôe juures külas ja käisime söömas Pôhjaka môisas, mis asub Tallinna ja Tartu maantee poole peal. Kohta on väga kerge leida, sest suured viidad juhendavad ôue peale ning maanteelt viib môisani üks pikk kôrvaltee.



FIN Infotaululta oli mahdollisuus lukea Pôhjakan kartanon historiasta. Pôhjakan kartano on perustettu vuonna 1813 ja ihmeellistä on se, että kartanossa eli viimeinen asukas vuoden 1992 saakka. Vuodesta 2007 on kartanossa toiminut ravintola. Se selittää nykyisen ravintolan rappioestettiikan tyylin, koska kartano kuvaa hyvin neuvostoajan yli elänyt kartanoa. Kartanot ovat minulle rakkaita paikkoja, koska olen lapsuudessani ja nuoruudessani ollut niissä paljon. Eesti on kartanoiden maa ja niissä on toiminut monia kulttuuritaloja, kirjastoja, kouluja jne.

EST Infotahvlilt vôis lugeda Pôhjaka môisa ajaloost. Pôhjaka môis on asutatud aastal 1813 ja haruldane on see, et môisas on elanud viimane elanik 1992 aastani. Aastast 2007 on môisas tegutsenud restoran. See seletab palju praeguse restorani ”rappioestettiikka”, mida vôiks eesti keeles tôlgituna öelda lagunemise esteetikaks, sest môisa annab edasi nôukogudeajast môjutatud ja seda üleelanud stiili. Môisad on minule armsad kohad, sest ma olen oma lapsepôlves ja nooruses nendes palju viibinud. Eesti on môisate maa ja nendes on olnud mitmeid kultuurimaju, raamatukogusid, koole jne.



FIN Meillä oli hyvä tuuri, koska sinä päivänä oli aivan upea kesäpäivä. Saavuimme kartanolle noin tunti aikaisemmin, ravintolassa oli vielä taukotunti, mutta päätarjoilija Silver (valitettavasti en ottanut hänestä kuvia) ilmoitti meille, että voimme vapaasti kävellä kartanon pihalla ja katsoa ympäristöä sekä rajoituksia ei ole. Hyvä, otin sitten ilon kaikesta irti. Toki, olen kysynyt kuvaamista ja kuvien julkaisemista varten blogissani luvan. Pôhjaka on tunnettu paikka niin paikallisten kuin suomalaisten turistien piireissä. Parkkipaikalla oli bussi suomen turisteilla, jotka tutustuivat kartanoon.

EST Meil oli ônne, sest see päev kui me käisime Pôhjakas, oli suurepärane suvepäev. Saabusime môisasse umbes tund varem ettenähtud aega, siis kui restoranis oli veel paus, aga peakelner Silver (kahjuks ei vôtnud temast pilti) teatas meile, et me vôime vabalt ringi vaadata ja mingeid piiranguid ei ole. Tore, kasutasin siis selle vôimaluse ära. Muidugi pildistamise ja piltide avaldamiseks küsisin luba. Pôhjaka on tuntud nii kohalike kui soome turistide hulgas ja parklas seisis suur Soome buss ning soome turiste oli môisaôu täis.


FIN Ravintolan henkilökunnan ruokatauko.
EST Restorani personali söögipaus.


FIN Eesti on myös haikaroiden maa. Kuvassa kartanon pihamaalla oleva savupiippu haikaran pesällä.
EST Eesti on ka toonekurgede maa. Pildil on môisa territooriumil olev pikk korsten toonekurgede pesaga.


FIN Savupiipun takana oli possujen paratiisi. Yksi possu nukkui omenapuun alla. Kiva se on kun omenat putoavat puusta suoraan nenän eteen.
EST Korstna taga oli sigade paradiis. Üks notsu magas ôunapuu all. Tore on kui puu otsast kukub ôun otse nina ette.


FIN Toiset possut ja porsaat lepäämässä lounaan jälkeen.
EST Teised notsud ja pôrsad puhkamas pärast lôunasööki.


FIN Kartanolla on oma yrttitarha ja kävimme katsomassa, mitä siinä löytyy. Pitkiä ja runsaita yrttipenkkejä.
EST Môisas on oma ürdiaed ja käisime vaatamas, mis sealt leidub. Pikad ja rikkalikud ürdipeenrad.





FIN Kartano kasvattaa omat raparperit, mistä valmistellaan mehua. Tytöillä oli kiva omilla käsillään koskettaa raparpereita ja myöhemmin ruokapöydässä juoda kartanon raparperimehujuomaa.
EST Môis kasvatab oma rabarberid, millest valmistatakse mahla. Tüdrukutel oli tore oma käega katsuda rabarberilehti ja hiljem söögilauas juua rabarberimahlajooki.





FIN Kartanossa on oma kanankasvatus. Tietenkin kartanon keittiö käyttää omien kanojensa munia. Muutenkin kartano on niin omavarainen kuin olla voi ja sen lisäksi ostaa ravintolan keittiötä varten lähiruokaa paikkakunnan pientuottajilta.

EST Môisas on oma kanakasvatus. Loomulikult môisa restoran kasutab oma kanala kanade mune ja juurvilju ning ostab ümbruskonna väiketootjate tooteid toiduvalmistamise jaoks.



FIN Lisää tunnelmakuvia. Korkeat halkopinot. Kartanossa valmistetaan ja savustetaan kinkkua ja muita lihajalostustuotteita.
EST Lisa meeleolupilte. Kôrged küttepuu virnad. Môisas valmistatakse ja suitsetatakse sinki ja muid lihatooteid.




FIN Ulkohuusi. En käynyt katsomassa, onko se toimiva huusi tai vain pihakoristelu.
EST Puust wc môisa ôuel. Ma ei käinud vaatamas , kas see on kasutuses olev wc, vôi ainult ôuedekoratsioon.


FIN Me päätettiin syödä pihakatoksen alla, koska oli niin kaunis kesäpäivä ja lapsilla oli syömisten välissä kiva juosta pihalla.
EST Me otsustasime süüa ôues suure katuse all, sest oli nii ilus päikseline päev ja lastel oli söömiste vahel tore joosta ôuel ringi.



FIN Valkoiset vaatteet lasten päällä eivät jää valkoisiksi, mutta ei hätää. Kiva oli ja kotona on pyykkipesuainetta ja pesukone olemassa.
EST Valged riided laste peal ei püsinud küll valgetena, aga see ei olnud probleem. Tore oli ja kodus oli pesupulbrit ja pesumasin olemas.


FIN Lapsilla oli myös ruokapöydässä ruokia odotellessa puuhastelua, koska pöydälle tuotiin värikynämukit ja lapset saivat piirtää suoraan ruokalistoilleen.
EST Lastel oli ka lauas sööki oodates tegemist, sest lauale toodi tassid värviliste pliiatsitega ja lapsed vôisid joonistada otse suure menüü peale.


FIN Sitten varsinaiseen asiaan eli mitä söimme? Pôhjaka ravintola edustaa kotikeittiötä ja perinteisiä eestiläisiä ja tietenkin muita makuja nykyaikaisella tavalla. Söin kylmää keefiri-punajuurikeittoa. Kaunista ja hyvää.

EST Mida me siis sôime? Pôhjaka restoran esindab kodukööki ja traditsioonilist eesti kööki ja muidugi ka teisi maitseid kaasaegses stiilis. Sôin külma keefiri-punajuuresuppi. Väga kaunis ja maitsev.


FIN Kaikki söimme lihavalikoiman, missä oli kartanon omaa savukinkkua, silavaa ja kuivattua hevosenlihamakkaraa. Ostin palan kartanon kinkkua mukaan, koska se on juuri sellaista eestin maalaiskinkkua, mitä on savustanut isäni eli sellaista aitoa eestiläistä makua. Kuivatun hevosenlihan makkaran maku oli tosi voimakas. Sitä ei syö kovin monta viipaletta, mutta sen maku on kokeilemisen arvoinen ja oluen kanssa varmasti erinomaista. Minä olin auton kuski ja muutenkin meidän seurue oli sellainen, että alkoholi jäi meillä siellä juomatta.

EST Me kôik sôime lihavalikut, mis sisaldas môisa suitsusinki, pekki ja vinnutatud hobuselihavorsti. Ostsin hiljem tüki suitsusinki kaasa, sest see oli just selline suitsusink, mida mina oma lapsepôlvest mäletan, sest meie isä suitsetas sageli ise sinki. Vinnutatud hobusevorsti maitse oli väga tugev. Seda ei tahtnud eriti palju, aga loomulikult väga hea koos ôllega. Mina olin autojuht ja üldse meie seltskond ei olnud selline, kes oleks joonud alkoholi ja nii jäi meil seal alkohol joomata.


FIN Hässäkässä tilasin itselleni toisen punajuuriruoan, punajuuririsoton. Mutta ei hätää, se oli erinomainen. Risoton pinnalla olivat paikallisen Kalamatsin meierein vuohenjuuston viipaleet.
EST Kôige sekendamise juures tellisin endale teisegi punapeeditoidu, punapeedirisoto. Jälle ei mingisugust probleemi, sest see oli väga hea. Risto peal olid kohaliku Kalamatsi meirei kitsepiimajuustutükid.


FIN Siskoni ja äitini söivät hunajakastikkeella maustettua porsaankylkeä.
EST Minu ôde ja ema söid meekastmega maitsestud searibi.


FIN Lastenruokalista erikseen ei ollut, mutta lapsille valmistettiin aineksista oma annos ja sinä päivänä se oli keitettyjä uusia perunoita, salaattia ja kanttarellikastiketta.
EST Laste menüüd ei olnud, aga lastele valmistati toit olemasolevatest toorainetest ja sellel päeval need olid keedetud värsked kartulid, salat ja kukeseenekaste.


FIN Ja niin miten sanoin, lapsilla oli kiva juosta ja leikkiä kartanon pihalla, keinua ison jykevän tammen alla….
EST Ja nii nagu ütlesin, lastel oli tore joosta ja mängida môisa ôuel ning kiikuda suure igivana tamme all….


FIN … ja leikkiä kartanon kissanpennun kanssa.
EST … ja mängida môisa kassipojaga.



FIN Ennen jälkiruokia kävin kurkistelemassa sisällä.
EST Enne magustoitu käisin tutvumas môisaga seestpoolt.













FIN Leivinuuni. Tykkäsin kartanon sekaleivästä, koska se oli mehevä ja pehmeä ja tietenkin hyvämakuinen.
EST Leiva-ahi. Mulle meeldis môisa segaleib, sest see oli pehme ja niiske ja muidugi maitsev.


FIN Eestin maalaiskielellä wc on paikka, ”mihin keisari kävelee”. Kuvia sitten siitä paikasta.
EST Eesti maakeeles wc on koht, ”kuhu keiser läheb jalgsi”. Pilte sellest kohast.







FIN Jälkiruoaksi söimme Pavlovaa.
EST Magustoitudeks sôime Pavlovat.


FIN Lapsille tuotiin Pôhjakan jäätelövalikoima.
EST Lastele toodi Pôhjaka jäätisevalik.


FIN Niin, miten ravintolasalissa sisällä ei ollut tuolia samanlaista, niin ulkona olevat kahviastiat olivat kaikki erilaisia ja neuvostonajalta peräisin.
EST Nii nagu peahoone sees olid kôik toolid erinevad, niisamuti ôues olid kôik kohvinôud erivad ja pärit nôukogude ajast.


FIN Mitä vielä lisätä Pôhjakasta? Ilman muuta kannattaa pitää tauko Pôhjakassa jos olet vaikkapa matkalla Tallinnasta Tarton suuntaan. Kartanon rento tyyli antaa mainion lepotauon luonnon helmassa, tarjoilutyyli on rento ja mukava, mikä tekee istumisesta leppoisan paikan ja ilman muuta on se lapsien paratiisi. Meillä oli kiva kesäinen ilta Pôhjakan kartanossa ja olime kaikkeen hyvin tyytyväisiä. Kyltissä lukee eestiksi ”Kesäpäivä”.

EST Mida veel lisada Pôhjakast? Otse loomulikult tasub sisse pôigata Pôhjakasse, lôôgastuda seal ja süüa hästi, kui oled sôitmas Tallinnast Tartu suunas. Môis annab suurepärase puhkusevôimaluse looduse rüpes, serveerimise stiil on seal mônus ja sôbralik, mis teeb kohast hea äraolemise koha ja muidugi on see laste paradiis. Meil oli tore suvine ôhtupoolik Pôhjaka môisas ja jäime kôigega väga rahule.


***

FIN Poikkesimme vielä Adavereen, missä lapset leikkivät vielä hetken Adaveren kartanon puistossa päiväkodin leikkikentällä. Nykyaikana toimii Adaveren kartanon päärakennuksessa päiväkoti ja uudessa siivessä peruskoulu.
EST Pöikasime veel sisse Adavere môisaparki, kus lapsed said lasteaia mänguplatsil mängida. Praegu on Adavare môisa peahoones lasteaed ja uues ehituses tegutseb pôhikool.



FIN Adavere on minun yksi nuoruusmaisemista. Lapsuuteeni ja nuoruuteeni mahtuu vielä useita kartanoita, koska ne maisemat, missä minä olen asunut, liikkunut ja kasvanut ovat kartanoita ja kartanorakennuksia täynnä. Tunnen kartanoissa ja kartanopuistoissa henkistä rauhaa ja tunnen, miten kuuluun tähän maisemaan.
EST Adavere on minu üks nooruseagseid maastike. Minu lapsepôlve ja noorusesse mahub veel palju môisaid, sest need maastikud, kus mina olen elanud, liikunud ja kasvanud on môisaid täis. Tunnen môisates ja môisaparkides hingelist rahu ja tunnen, kuidas ma kuulun selle maastikuga kokku.



FIN Suomessa ikävöin Eestin kartanoita ja kartanopuistoja, koska ne ovat osa minun elämästäni. Ne kertovat Eestin hyvin rikkaasta ja monipuolisesta historiasta ja kartanoissa tuntee historian hengen läsnäolon. Ei ihmettä, että nuoruudessani haaveilin taidehistorioitsijan urasta. Kuvassa jykevä monen sadan vuoden ikäinen tammi. Se on nähnyt elämänsä aikana pitkän historian. Olen onnellinen siitä, että olen osa siitä historiaa.

EST Soomes igatsengi kôige rohkem just Eesti môisate ja môisaparkide järele, sest need on üks osa minu elust. Need jutustavad minule Eesti rikkalikust ja mitmekülsest ajaloost ning just môisates tunneb väga hästi seda ajaloo hôngu. Vôib väga hästi aru saada, miks ma oma nooruses unistasin kunstiajaloolase karjäärist. Pildil on mitmesaja aastane vôimas vana tamm. See on oma eluea jooksul näinud pika ajaloo. Olen ônnelik selle üle, et mina olen üks osa seda ajalugu.


FIN Minä, Voisula, istumassa Adavere kartanon rappusilla.
EST Minä, Voisula, istumas Adavere môisa trepil.


2 kommenttia:

  1. Põhjaka mõis on üks vahva koht ja seda eriti linnainimesele. Mõis asub minu suvekodust ainult kahe kolme kilomeetri kaugusel kuid satun sinna ehk korra aastas. Ja seda pigem põhjusel, et sama tooraine, mida nemad kasutavad on endal vabalt käes ja osaliselt isegi samadelt tootjatel, kes Põhjakat ka varustavad. Kuid soovitan kõigil Põhjakat vähemalt korra külastada eriti siis kui endal otseside maaeluga puudub!

    VastaaPoista
    Vastaukset
    1. Olen sinuga nôus. Mulle meeldisid Pôhjaka maitsed ja need tuletavad meile meelde, millised eesti maitsed on. Näiteks sink on täiesti teise maitsega kui Soome lähitoodetud sink.

      Poista

Sivut - Leheküljed

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...