lauantai 24. syyskuuta 2016

Vesimeloni-couscoussalaatti kahden juuston kera – Arbuusi-couscoussalat kahe juustuga


Vesimeloni-couscoussalaatti kahden juuston kera on hyvä vaihtoehto kun haluaa syödä kevyttä ruokaa. Valmistin sitä salaattia elokuun helteiden aikana, mutta se ohje on jäänyt pöytälaatikkoon. Vielä on kaupoissa edullista vesimelonia myynnissä ja voi sitä salaattia helposti valmistaa. Tämä salaatti voi olla kevyt ateria tai buffetpöydän salaatti. Tähän salaattiin on upotettu mozzarellasalaatti ja näin on se salaatti kuin tuplasalaatti, missä mozzarella on mieto ja pehmeä, parmesaani kova ja suolainen. Keitetty täysjyvä couscouse on hiilihydraattia, mikä tekee salaatista ruokaisan ja pitää kauan verensokerin tasapainossa.

1 annos
Valmistus 30 minuuttia

2 isoa viipaletta vesimelonia
½ dl keitettyä täysjyvä couscousia
7 eriväristä kirsikkatomaattia
200g/125g mozzarellaa / 1 pallo
parmesaani juustoa
jauhettua mustapippuria
oliiviöljyä
sitruunamehua
basilikan lehtiä

Leikkaa vesimeloniviipaleilta kuori pois, kuutio hedelmäliha ja laita kulhoon. Lisää keitetty couscouse ja kääntele aineita kulhossa näin, että cousecouse kattaa vesimelonikuutioita. Aseta seos syvälle lautaselle.

Huuhtele ja halkaisee kirsikkatomaatit ja aseta lautaselle. Repi mozzarellajuustosta paloja ja aseta lautaselle. Jauhaa salaatin pinnalle mustaa pippuria. Raasta pinnalle isoja parmesaanijuustolastuja. Aseta basilikan lehdet salaatin pinnalle. Valuta oliiviöljyä ja sitruunamehua salaatin pinnalle. Tarjoile heti.

***

Arbuusi-couscoussalat kahe juustuga on hea variant kui tahad süüa kerget toitu. Valmistasin selle salati augusti kuumadel päevadel, aga retsept on jäänud lauasahtlisse. Veel on Soomes poodides odavat arbuusi ja jôuab seda salatit valmistada. See salat vôib olla kerge eine vôi buffetlaua salat. Siia salatisse on sisse ujutatud mozzarellasalat ja nii on se salat nagu topeltsalat, kus mozzarella on mahe ja pehme ning parmesaani kôva ja soolane. Keedetud täistera couscous on süsivesik, mis teeb salatist toitvama ja peab kaua veresuhkru tasakaalus.

1 portsjon
Valmistus 30 minutit

2 suurt arbuusilôiku
½ dl keedetud täistera couscouse’i
7 erivärvilist kirsitomatit
200 g / 125 g mozzarellat / 1 pall
parmesaanijuustu
jahvatatud musta pipart
oliiviôli

sidrunimahla
basiilikalehti

Lôika arbuusilôikudelt koor ära, lôika puuviljaliha kuubikuteks ja tôsta kaussi. Lisa keedetud couscous ja kääntele aineid kausis nii, et cousecous katab arbuusikuubikud. Aseta segu sügavale taldrikule.

Loputa ja poolita kirsstomatid ja aseta taldrikule. Rebi mozzarellajuustust tükke ja aseta taldrikule. Jahvata salati pinnale musta pipart. Riivi pinnale suuri parmesaanijuustu laaste. Aseta basiilikulehti salati pinnale. Nôruta oliivôli ja veidi sidrunimahla salati pinnale ja serveeri kohe.

perjantai 16. syyskuuta 2016

Lindströmin pihvit, uuniporkkanat ja -sipulit – Lindströmi pihvid, ahjuporgandid ja -sibulad


Taas kerran suuret kiitokset sukulaisille, koska sain viimeiseltä Viron matkalta mukaan uuden sadon maatilan kasvimaan juureksia. Päätin kahdesta punajuuresta valmistaa Lindströmin pihvejä ja tarjota niitä uuniporkkanoiden ja -sipulien kera. Tuli kaunis syksyinen ja värikäs annoslautanen. Lautasella on kaikki juurekset syksyn uutta satoa. Lisäksi tarjosin Lindströmin pihvejä perunamuusin ja ruskean kastikkeen kera, mutta laitan tähän postaukseen vain pihvien ja uunijuureksien reseptit. Se kokonaisuus on aika raskasta ja tuhtia kotiruokaa, mutta ei kannata syödä kerrallaan kovin suurta annosta ja aina seuraavalla päivällä voi mennä vaikkapa lenkille.

13 Lindströmin pihviä
Valmistusaika 45 minuuttia + punajuurien kypsymisen aika 1,5 tuntia

400 g naudanjauhelihaa
2 keskikokoista punajuurta
2 kananmunaa
noin 1 ½ dl korppujauhoja
5 valkosipulin kynttä
suolaa
jauhettua mustapippuria
ripaus kuivattua timjamia tai nippu tuoretta timjamia hienonnettuna
2 dl kuohukermaa

voita paistamiseen

Huuhtele punajuuret kylmässä vedessä. Nosta kapeapohjainen kattila levylle, kaada kylmä vettä kattilaan ja anna nousta kiehumaan. Laita punajuuret veteen. Vedellä pitää peittää punajuuret. Anna punajuurilla kypsyä (noin 1,5 tuntia) keskilämmöllä kannen alla kunnes punajuuret ovat kypsiä. Silloin kun veitsen terä menee kevyesti läpi punajuuren, silloin punajuuret ovat kypsiä. Kaada kuuma vesi kattilasta pois ja lisää hanasta kylmää vettä punajuurien päälle näin paljon, että ne ovat taas veden peitossa. Anna olla punajuurilla näin kauan kylmässä vedessä kunnes ne jäähtyvät kunnolla. Nosta punajuuret vedestä ja poista sormien välissä punajuurien irti oleva kuori. Huuhtele puhdistetut punajuuret kylmässä vedessä ja raasta ne isoon kulhoon.

Lisää isoon kulhoon jauheliha, korppujauho, suola, pippuri, ripaus timjamia, kuohukerma ja rikotut kananmunat. Kuori ja hienonna valkosipulinkynnet ja lisää kulhoon. Kääntele aineksista tasainen pihvitaikina ja anna taikinalla noin 30 minuuttia maustua jääkaapissa.

Muotoile pihvitaikinasta samankokoiset soikiot pihvit ja paistaa ne keskikuumalla paistinpannulla molemmin puolin voissa. Pihvit ovat kypsiä silloin kun ne ovat kauttaaltaan kiinteät.

Uuniporkkanat ja -sipulit

4 annosta
Valmistus 40 minuuttia

4 isoa porkkanaa
2 isoa keltasipulia
iso loraus oliiviöljyä
kuivattua tai tuoretta timjamia ja / tai rakuunaa
jauhettua mustapippuria
suolaa

Kuori, huuhtele ja paloittele porkkanat sekä laita isoon kulhoon. Kuori sipulit ja leikkaa ne aika reiluiksi lohkoiksi ja laita kulhoon. Valuta juureksien päälle iso loraus oliiviöljyä, ripottele kulhoon kuivattua timjamia ja / tai rakuunaa (tai hienonnettuja tuoreita yrttejä), suolaa ja jauhettua pippuria sekä kääntele aineita isolla keittiölusikalla kulhossa näin, että oliiviöljy ja mausteet kattavat tasaisesti juurekset.

Kaada ja tasoita juurekset isolle uuninpelille leivinpaperin päälle. Paista uunin keskitasolla 200 asteessa noin 30 minuuttia tai kunnes ne ovat pehmeitä.

***


Jälle kord suured tänud sugulastele, kellelt sain oma viimaselt Eesti reisilt kaasa nende aiamaa värskeid juurvilju. Otsustasin kahest punapeedist valmistada Lindströmi pihve ja serveerida neid ahjuporgandite ja –sibulatega. Välja tuli ilus sügisene ja värviline taldrikutäis toitu. Taldrikul on kôik sügise värskeid juurvilju. Serveerisin Lindströmi pihve kartulipudru ja soome pruuni kastmega, aga seekord panen postitusse ainult pihvide ja ahjujuurviljade retsepti. See toit on üsna tugev kodune toit, aga ei pea ju sööma ühekorraga nii palju, nii et kôht valutab ja järgmisel päeval vôib minna terviserajale kaloreid kulutama.

13 Lindströmi pihvi
Valmistusaeg 45 minutit + punapeetide keemise aeg 1,5 tunti

400 g veisehakkliha
2 keskmise suurusega punapeeti
2 kanamuna
umbes 1 ½ dl riivsaia
5 küüslauguküünt
soola
jauhvatatud musta pipart
ripaus kuivatatud tüümiani vôi kimp hakitud värske tüümiani lehti
2 dl värsket koort

vôid praadimiseks

Loputa punapeedid külmas vees. Tôsta pott kuumale pliidile, kalla sisse külma vett ja anna veel tôusta keema. Pane punapeedid vette ja vett peab olema nii palju, et punapeedid on veega kaetud. Anna punapeetidel keeda (umbes 1,5 tunti) keskmisel temperatuuril kaane all kuni punapeedid on pehmed. Siis kui noa tera läbib kergelt punapeedi, siis need on valmis. Kalla kuum vesi pealt ära ja lisa kraanist külma vett potti. Vett peab jälle olema nii palju, et punapeedid on veega kaetud. Anna punapeetidel maha jahtuda ja eemalda sôrmedele vahel lahtiolev koor. Loputa punapeedid ja riivi need suurde kaussi.

Lisa kaussi hakkliha, riivsai, sool, pipar, tüümian, rôôsk koor ja kanamunad. Koori ja haki küüslaugu küüned ja lisa kaussi. Sega ainetest ühtlane taigen ja anna selle maitsestuda külmkapis 30 minutit.

Tee pihvitaignast samasuured ovaalsed pihvid ja paista neid keskmisel temperatuuril praepannil môlemalt poolt vôi sees. Pihvid on küpsed siis, kui need on seest tihedad (ei pehmed vetruvad).

Ahjuporgandid ja -sibulad

4 portsjonit
Valmistus 40 minutit

4 suurt porgandit
2 suurt mugulsibulat
suur lonks oliiviôli
kuivatatud vôi värsket tüümiani ja / vôi estragoni
jahvatatud musta pipart
soola

Koori, loputa ja tükelda porgandid ning pane suurde kaussi. Koori sibulad ja lôika need üsna suurteks sektoriteks ja pane kaussi. Nôruta juurviljade peale suur lonks oliiviôli, raputa pinnalle kuivatatud tüümiani ja / vôi estragonia (vôi hakitud värskeid ürte), soola ja jahvatatud pipart ning sega aineid lusikaga kausis nii, et oliiviôli ja maitseained katavad ühtlaselt juurviljad.

Kalla ja tasanda juurviljad suurele ahjuplaadile küpsetuspaberi peale. Küpseta ahju keskmisel kôrgusel 200 kraadis umbes 30 minutit vôi niikaua kuni need on pehmed.

sunnuntai 11. syyskuuta 2016

Suomi 100 menu ja suurlähettiläslounas Hotelli Presidentissä – Soome 100 menüü ja suursaadikute lôuna Hotell Presidendis

FIN Mainospostaus. Yhteistyössä Suomen Ulkoasiainministeriö ja Maa- ja metsätaloustuottajain Keskusliitto MTK. Klikkaa kuvilla, niin ne muuttuvat isommaksi.

EST Reklaampostitus. Koostöös Soome Välisministeerium ja Soome Maa- ja Metsamajandustootjate Keskliit MTK. Kliki piltidel, siis need muutuvad suuremateks.


FIN Kävin 24.8.2016 kutsuvieraana ja median edustajana Helsingissä Hotelli Presidentissä suurlähettiläslounaalla, missä julkaistiin Suomi 100 juhlamenu. Tapahtuman olivat järjestäneet
Suomen Ulkoasiainministeriö ja Maa- ja metsätaloustuottajain Keskusliitto MTK. Siksi oli median lisäksi lounaan kutsuvieraslistalla Ulkoasiainministeriön suurlähettiläitä ja ja MTK:n edustajia.

EST Käisin 24.8.2016 meedia esindajana Helsingis Hotellis President suursaadikute lôunal, kus esitleti Soome 100 pidulikku menüüd. Lôuna olid korraldanud Soome Välisministeerium koostöös Soome Maa- ja Metsamajandustootjate Keskliiduga MTK. Sellepärast oli meedia esinduse lisaks kohale kutsutud ka Välisministeeriumi alluvuses töötavaid Soome suursaadikuid ja MTK esindajaid.



FIN Tervetuliaismaljaksi lounaalla tarjottiin lasillinen suomalaista simaa. Koko tapahtuman ajan esiteltiin isolla screenilla juhlamenun valmistamista.

EST Tervituspokaaliks serveeriti meile soome simat (see on eesti kalja ja môdu sarnane veidi magusamaitseline jook). Kogu sündmuse aja vôis suurel screenil jälgida piduliku menüü valmistamist.



FIN Suurlähettiläslounaan puitteet olivat hyvin juhlavat, niin miten kuvista näkee. Minä istuin pöydässä nro 23, missä oli minun lisäksi muitakin bloggaajia, median edustajia ja freelancer- toimattajia.

EST Suursaadikute lôuna raamid olid väga pidulikud, nagu piltideltki vôib näha. Mina istusin lauas nro 23, kus oli minu lisaks veel teisigi blogijaid, meedia esindajaid ja freelancer-ajakirjanikke.


FIN Kaunista katsottavaa oli se, miten lounassalin jokaisella pöydällä oli oma erilainen kukka-asetelma.

EST Ilus oli vaadata, kuidas igal lôunalaual oli erinev lilleseade.



FIN Tulovaiheessa tarjottiin meille vielä suomalaisia suupaloja: metsäsienisalaattia ruissipsillä, punajuurimoussea, savustettua muikkua ja kirjolohimätiä sekä riimisuolattua naudanfileetä ja tyrnihilloa. Lisäksi tarjottiin söpön näköisiä minipuolukkapullia, mistä minulla ei ole kuvaa.

EST Külaliste saabumise ajal pakuti meile veel soomepäraseid suupisteid: metsaseenesalatit rukkisipsidel, punapeedimousset, suitsetatud rääbist ja vikerfollimarja ning riimisoolatud veisefileed ja astelpajumoosi. Lisaks serveeriti armsa väljanägemisega minipohlarulle, millest minul ei ole pilti.



FIN Suurlähettiläslounaan alkuvaiheen ilmapiiri oli kyllä mukava ja juteltiin paljon, mutta toki oli hieman latautunutta tunnelmaa ilmassa, koska odoteltiin lounaan ”päätähteä”, Suomi 100 juhlamenuta. Suurlähettiläslounas tapahtumana oli rakennettu hienosti, koska lounaan alussa ja alku-, pää- ja jälkiruuan välissä oli UM:n tai MTK:n edustajan puhe, mikä käsitteli Suomen maataloushistoriaa ja nykytilannetta sekä Suomi 100 juhlamenun tavoitteita. Puheiden kautta sain lounaasta uutta perspektiiviä, koska minulle kirkastui, miten juhlavuoden lisäksi on MTK:lla mahtipontinen suunnitelma UM:n suurlähetystöjen kautta mainostaa Suomen maataloustuotteita ulkomailla. Minulle jäi läpi puheenvuorojen punaisena lankana mieleen se, miten omalla sitkeällä työllään ovat suomalaiset perustaneet oman kansallisen maatalouden ja ainoana valtiona maailmassa viljelee Suomi arktista ruoantuotantoa. Suomen maataloustuotanto on puhdasta ja terveydelle turvallista myös silloin kun raaka-ainetuotannossa on käytetty antibiootteja. Sitä pitää arvostaa vielä enemmän senkin vuoksi, koska maailmassa on paljon geenimuunneltua ruokaa ja antibioottien käyttömäärä on muuttunut joissakin maissa niin suureksi, mikä on jo ihmisen terveydelle vaarallista, vaikka jokainen maa mainostaa maa maataloustuotantoaan maailman parhaana.

Suomi 100 juhlamenulle on juhlavuoden lisäksi ollut oma käytännöllinen tilaus, koska Suomen suurlähettiläät keskustelevat maailmassa monikansallisen yleisön kanssa ja siksi pitää olla hyvä kaikkia osapuolia kiinnostava puheenaihe. Aina ei voi brittiläisttäin puhua ainoastaan säästä ja sitä paitsi Suomen säästä ei ole aina hyvää puhuttavaa. Mutta ihmisiä kiinnostaa aina se, mitä ihmiset syövät omassa maassa. Ja näin on luonteva puhua suomalaisesta ruuasta ja yhdistää se vielä Suomen juhlavuoteen.

Vakavampi sävy suurlähettiläslounaalle tuli MTK:lta, koska Venäjän pakotteiden vuoksi Suomella pitää nyt etsiä uusia maailman markkinoita Suomen maataloustuotannolle. Taas kerran on luonteva mahdollisuus Suomen juhlavuoden tapahtumien aikana mainostaa ja markkinoita Suomen maataloustuotteita ja minkälainen mainio tilaisuus on maistaa suomalaisia makuja juhlapöydässä. Tunnelman nostatuslauseena puheenvuoroista nousi esille ”Syödään yhdessä Suomi nousuun!”. Niiden puheenvuorojen ansiosta ymmärsin, miten yhteiskunnallisesti merkittävän tapahtuman kanssa ollaan tässä salissa tekemisessä. Se on Suomen juhlavuoden juhlimista ja uusien maailman markkinoiden valloittamisen suunnitelmia. Kuvassa puhumassa MTK:n puheenjohtaja Juha Marttila.

EST Suursaadikute lôuna algus oli küll mônus ja vestlusrohke, aga iseenestmôistvalt oli ôhus ootusärevust, sest oodati lôuna ”peatähte”, Soome 100 pidulikku menüüd. Suursaadikute lôuna sündmusena oli ülesehitatud ilusti, sest lôuna alguses ja eel-, pea- ning magustoidu serveerimise vahel oli Välisministeeriumi vôi MTK esindaja kône, mis käsitles Soome pôllumajanduse ajalugu ja tänapäeva ning Soome 100 piduliku menüü eesmärke. Mina sain nende kônede kaudu täiesti uut perspektiivi lôunale, sest minule kirgastus, kuidas piduaasta lisaks on MTK:l suurejooneline plaan Välisministeeriumi suursaatkondade kaudu reklaamida Soome pôllumajandustooteid välismaal. Minule jäi läbi kônede punase lôngana meelde see, kuidas soomalsed on loonud oma sitke tööga rahvusliku pôllumajanduse ja ainukese maana maailmas viljeldakse Soomes ka arktilist toidukasvatust. Soome pôllumajandustoodang on puhas ja tervisele kahjutu ka siis kui selle kasvatamisel on kasutatud antibioote. Seda peab oskama väärtustada, sest maailmas on palju geneetiliselt muundatud toitu ja antibiootide kasutamise hulk on osades riikides muuttunud nii suureks, mis on juba inimese tervisele kahjulik, vaatamata sellele, et iga riik reklaamib oma rahvuslikku toiduainetetööstust maailma parimana.

Soome 100 pidulikule menüüle on olnud ka praktiline tellimus, sest Soome suursaadikud vestlevad maailmas erinevate rahvustega ja sellepärast peab olema kôneteemaks hea kôiki huvitav kôneaine. Alati ei saa brittide moodi rääkida ilmast ja Soome ilmast alati ei ole head rääkida. Aga inimesi huvitab alati see, mida inimesed söövad omal maal. Ja nii on loomulik rääkida soome toidust ja ühendada see veel Soome 100 aastapäevaga.

Tôsisema tooni pidulikku lôunasööki tôi Maa- ja Metsamajandustootajate Keskliit MTK, sest Venemaa sanktsioonide tôttu peab Soome otsima uut toiduaineteturgu mujalt maailmas. Jälle kord on hea vôimalus Soome piduliku aastapäeva sündmuste kaudu reklaamida ja turustada Soome pôllumajandustooteid ja maitsta neid pidulikus peolauas. Meeleolu tôstmise lausena jäi kônedes kôlama ”Sööme üheskoos Soome tôusuteele!” (see tähendab, et soome pôllumajandus saab jälle uue tôusulaine). Tänu nendele sônavôttudele sain aru, kui ühiskondlikult tähtsa sündmusega siin saalis on tegemist. See on Soome aastapäeva tähistamise ettevalmistamist ja uute maailma turgude vallutamise plaane. Pildil rääkimas MTK tegevjuht Juha Marttila.


FIN Puhumassa Maa- ja Metsatalousministeriön MMM kansliapäällikkö Jaana Kusu-Kallio.

EST Rääkimas Maa- ja Metsamajandusministeeriumi MMM kanseleipealik Jaana Kusu-Kallio.


FIN Suomi 100 menua on tarkoitus tarjoilla juhlavuoden 2017 aikana Suomen ulkomaanedustustoissa. Sen ovat suunnitelleet keittiömestarit Kim Palhus ja Arto Rastas. Keittiömestari Kim Palhus kertomassa meille juhlamenusta.

EST Soome 100 menüüd on plaanis serveerida Soome 100 aastapäeva ajal 2017 Soome välismaa esindustes. Menüü on valmistanud peakokad Kim Palhus ja Arto Rastas. Peakokk Kim Palhus rääkimas meile pidulikust menüüst.


FIN Ulkoasiainministeriön tervehdys valtiosihteeriltä Peter Stenlundilta.

EST Välisministeeriumi riigisekretäri Peter Stenlundin tervitus.


FIN Ja sitten lounaan ”päätähti” itse, vaikka suupaloja olimme jo maistaneet. Alkuruuaksi tarjottiin tervamarinoitua lohta, tillikurkkuja ja vihreää perunasalaattia siemensämpylän kera.

EST Ja siis lôuna ”peatäht” ise, kuigi suupalasid olime juba maitsnud. Eelroaks serveeriti tôrvamarineeritud lôhet, tillikurke ja rohelist kartulisalatit seemnekukliga.



FIN Alkuruoan kanssa tarjottiin valkoviiniä Pasqua Pinot Grigio IGT.

EST Eelroaga serveeriti valget veini Pasqua Pinot Grigio IGT.


FIN Pääruokana tarjottiin karitsan ulkofileetä, kauralla täytettyä kaalikäärylettä, lammasmakkaraa ja maustepippurikastiketta. Sain keittiömestari Kim Palhusilta henkilökohtaisen selostuksen, miten katsoa pääruokaa ja muita ruokia. ”Pääruokaa katsotaan siten, että aloitetaan pääraaka-aineesta, eli karitsasta. Sen jälkeen tulevat päälisäkkeet, makkara ja kääryle. Sitten porkkana ja kastike. Maistamisjärjestys on toki erilainen. Annokset on suunniteltu monistettavaksi lautasannoksesta aina suureen buffet tilaisuuteen, jossa jokainen aterian osa saattaa olla tarjolla erikseen lämpöhauteessa (Kim Palhus).”Lisäksi selostusta UM:n tiedotteesta: ”Suomi 100 menu on myös helposti muunneltavissa eri tilaisuuksien ja niiden koon mukaan. Menu on suunniteltu myös siten, että se voidaan toteuttaa eri maissa, joissa raaka-aineiden saatavuus voi olla vaihtelevaa.”

EST Pearoana serveeriti talle välisfileed, kaeraga täidetud kapsarulle, lambavorsti ja vütsikastet. Sain peakokk Kim Palhusilt isiklikult peatoidu lahtiseletuse, kuidas seda ja teisi toite peab vaatama. ”Peatoitu vaadatakse nii, et alustatakse peatoorainest, tallest. Selle järgi tulevad pealisandid, vorst ja kapsarull. Siis porgandid ja kaste. Söömise järjekord vôib olla erinev. Portsjonid on môeldud paljundamiseks ühest portsjonist suure buffetlauani, kus iga toidu osa vôidakse serveerida eraldi soojahaudes (Kim Palhus)”. Lisaks selgitus Välisministeeriumi teadaandest: ” Soome 100 menüü on kergelt muudetav eri sündmuste ja nende suuruste jaoks. Menüü on välja töötatud nii, et seda vôidakse teostada eri maades, kus toorainete saadavus vôib olla vahelduv.”



FIN Pääruoan kanssa tarjottiin punaviiniä Pasqua Montepulciano DÁbruzzo DOC.

EST Peatoiduga pakuti punast veini Pasqua Montepulciano DÁbruzzo DOC.



FIN Jälkiruokana oli Brittakakku Nuutijärven lasitehtaalla valmistetussa jälkiruoka-astiassa. Juhlamenun tehtävä on suomalaisen ruoka- ja juomakulttuurin lisäksi edustaa myös suomalaista disainia.

EST Magustoiduks serveeriti Britakooki Nuutijärve klaasitehases valmistatud magustoidunôudes. Piduliku menüü ülesandena on soome toidu- ja joogikultuuri lisaks esitleda ka soome disaini.


FIN Mitä sanon juhlamenusta omalta osaltaan? Minä henkilökohtaisesti pidin kaikesta, mitä oli tarjolla. Meidän pöydässä kävi keskustelu tarjottavasta ruuasta, koska olimme bloggareita. Miksi just sellainen valikoima suomalista ruokaa? Brittakakku on 80-luvulla Ruotsista Suomeen rantautunut ruotsalainen klassikko. Miten suhtautua jälkiruokaan ja kaurakaalikääryleen? Tietenkin jäin minäkin pohtimaan juhlamenutta. Tietenkin se valikoima, mikä mahtui juhlamenun listalle, on vain pintaraapaisu monipuolisesta suomalaisesta ruokakulttuurista. Jos katsotaan aikajanaa 100 vuotta Suomen ruoka- ja juomakulttuuria, sitten sinne mahtuu monenlaisia vaikutteita ja kehitysvaiheita. Niin miten keittiömestari Kim Palhus omassa puheenvuorossaan sanoi, että Brittakakku taipuu moneksi ja sen täytteeksi voi laittaa kausihedelmiä ja marjoja. Meille tarjottiin Brittakakkua puna- ja mustaherukoiden kera.

Mielestäni Kim Palhus ja Arto Rastas ovat täyttäneet tuplasti oman tehtävänsä. He ovat luoneet suomalaisista mauista maistuvan juhlamenun, missä on niin perinteisiä makuja, mutta myös uusia trendikkäitä linjauksia ja fuusiovaikutuksia. Ruokalista soveltuu eri ruokavalioille ja siinä on edustettuna laaja suomalaisten raaka-aineiden lista. Jos ajatella sitä, mihin tämä juhlamenu juhlavuoden lisäksi tähtää, sitten mielestäni keittiömestarit ovat tehneet hattutempun. Taitavia kokkeja ja erinomaisia ruokia on maailmassa yllin kyllin. Nykyaikana yksi suuri kilpailuvaltti elintarvikemarkkinoilla on raaka-aineiden puhdas oma maku, missä maistuvat ympäröivän luonnon ja maaperän maut. Keittiömestarit maailmalla ovat ruoan maustamisessa menneet niin pitkälle tai sitten palaneet pitkältä matkalta takaisin ja yrttejä lisätään esim. paistetulle lihalle paistamisen jälkeen antamaan vain aromia ja tuoksua, että kallisarvoisen raaka-aineen oma maku säilyisi mahdollisemman aitona. Sitä kaikkea Kim Palhus ja Arto Rastas tietävät ja jos todella miettiä, mihin juhla-aterian lisäksi suomalaiset elintarvikkeet tähtäävät, sitten niillä mauilla pitää puhutella ensimmäisellä silmäyksellä ja suupalalla. Yksi juhlamenun pääraaka-aine oli suomalainen karitsa. Miksi just suomalainen karitsa? Miksei irlantilainen, australialainen tai uusiseelantilainen karitsa? Siksi pitää juhlaruoalla oli maistuva ja raaka-aineilla mahdollisuus puhua itse.

Muuten kotona tulikin himo ja olisin halunnut toisenkin palan sitä suurlähettiläslounaan karitsaa kuten olisin halunnut lisää kaurakaalikäärylettä, koska se oli minulle niin uusi ja säväyttävä makuelämys ja meidän pöydässä kaikille maistui lammasmakkara ja alkuruoka toi meille mieleen suomalaisen kesän mökkineen ja lapsuuden mummolat ja Brittakakku oli todella hyvä, missä maistuivat kirpeät marjat ja puolukkapullaa olisin halunnut vielä omassa rauhassa mussutella ja onneksi voi niitä kotona itsekin valmistaa, koska ohjeet ovat koko kansan käytettävissä (katso MTK:n sivulta).

Lounaan lopetti suurlähettiläs Paula Parviainen Ulkoasiainministeriöstä (alhaalla kuvassa vaaleantukkainen nainen puhumassa) ja kiitti suurta joukkoa Suomen suurlähetystöjen monikansallista keittiötiimiä. Heillä oli selän takana kurssi, missä opetettiin niitä ruokia. Kurssilla kävi myös suuri joukko Suomen edustuksien sisäkköjä, taloudenhoitajia, hovimestareita ja he vastasivat yhdessä Omnian opiskelijoiden kanssa lounaan tarjoilusta. Kurssilla heidät perehdytettiin tarjoilutekniikoihin, kattauksiin, viineihin ja ruokajuomiin. Kurssi on osana juhlavuoden ohjelmaa, että heillä on riittävät taidot ja tiedot hoitaa tehtäviään suurlähettiläslounaalla ja juhlavuonna.

EST Mida ütleksin pidulikust menüüst oma poolt? Minule meeldis kôik, mida serveeriti. Meie lauas käis vestlus serveeritavast toidust, sest me olime toiduga tegemises olevad blogijad. Miks just selline valik soome toite? Britakook on 80-aastatel Rootsist Soome rännanud rootsi klassik. Kuidas suhtuda magustoitu ja kaerakapsarulli? Muidugi jäin minagi môtisklema menüü üle. Muidugi see valik, mis pääses piduliku menüü sisse, on ainult mitmekülgse soome toidukultuuri pinnapuudutus. Kui vaadata ajajoonel 100 aastat Soome toidu- ja joogikultuuri, siis sinna mahub mitmeid môjutusi ja arenguetappe. Nii nagu peakokk Kim Palhus omas sônavôtus ütles, Britakook paendub nii môneks ja selle täidiseks vôib panna sesongi marju ja puuvilju. Meile serveeriti Britakooki puna- ja mustsôstratega.


Minu arust Kim Palhus ja Arto Rastas on täitnud mitmekordselt oma ülesande. Nad on loonud soome maitsetest piduliku maitsva menüü, kus on traditsioonilisi maitseid, aga ka uusi trendikaid liine ja fuusioköögi môjutusi. Menüü sobib eri dieetidele ja selles on esindatud lai valik soome tooraineid. Kui môleda sellele, kuhu see menüü sihib piduliku aastapäeva tähistamise lisaks, siis minu arust peakokad on teinud kübaratriki (soome keeles ”hattutemppu”). Häid kokke ja suurepäraseid toite on maailmas ülekülluses. Tänapäeval üks konkurentsiedu toiduainete turul on toorainete oma puhas eriline maitse, kus on tunda ümbritseva looduse ja maapôue maitset. Peakokad maailmas on toitude maitsestamisega läinud nii kaugele vôi tulnud kaugelt reisilt tagasi ja ürte lisatakse näiteks praetud lihale praadimise järel anda ainult aroomi ja lôhna, et kalli tooraine oma maitse oleks täisôiguslikult esil. Seda Kim Palhus ja Arto Rastas teavad ja siis kui môleda, kuhu pidulik menüü sihib oma eesmärkiga, siis iga maitse peab vangitsema potsensiaalse ostja esimesel silmapilgul. Üks piduliku menüü tooraine on talleliha. Miks just soome talle liha? Miks mitte iiri, austraalia vôi uus-meremaa talleliha? Sellepärast peab peotoit olema maitsev ja tooraineil vôimalus rääkida enda eest ehk teisiti tooeaine teeb endale reklaami ise.

Muideks kodus tuligi isu ja oleksin tahtnud süüa teisegi tüki suursaadikute lôunal pakutud talle ja nii oleksin meeleldi söönud teisegi kaerakapsarulli, sest see oli minule nii uus maitseelamus ja meie lauas kôigile meeldis lambavorst ja eelroog tôi meile meelde soome suve suvilatega ja lapsepôlve vanaemakodud ja Britakook oli tôeliselt hea, kus maitsesid hapukad marjad ja pohlarulli oleks tahtnud kodus omas rahus mugida ja ônneks vôib neid toite ise kodus valmistada, sest retseptid on kôikide kasutuses.

Lôuna lôpetas suursaadik Paula Parviainen Välisministeeriumist (alumisel pildil heledate juustega naine, kelle on mikrofon käes ja räägib) ja tänas suurt hulka Soome saatkondade mitmerahvuslikke köögimeeskondi. Neil on selja taga kursus, kus ôpetati nende toitude valmistamist. Kursusel käis ka suur hulk Soome esinduste majapidajaid, teenindajaid, ôuemeistreid ja nemad koos Omnia ôppuritega olid tegemas suursaadikulôunat. Kursusel neile ôpetati serveerimistehnikaid, lauakatmist, veinitundmist ja joogikulttuuri. Kursus on osana aastapäeva programmi, et personalil oleks piisavalt oskusi ja informatsiooni sooritada oma ülesannet suursaadikulôunal ja peoaastal hästi.




FIN Sitten pyydettiin median edustajia poistumaan salista, koska UM ja MTK jäivät pitämään työkokousta. ”Syödään Suomi yhdessä nousuun”. Kuvassa MTK:n antama lahjakassi kutsuvieraille. Kiitos! Jatketaan syömistä!

EST Siis paluti, et meedia esindajad lahkuvad saalist, sest Välisministeerium ja Maa- ja Metsamajandustootjate Keskliit MTK jäid pidama töökoosolekut. ”Sööme üheskoos Soome tôusule!” Pildil MTK kinkekott igale külalisele. Suur tänu! Jätkame söömist!


FIN Blogijalle: Suurlähettiläslounas ja lahjakassi UM ja MTK.
EST Blogijale: Suursaadiku lôuna ja kinkekott Välisministeerium ja MTK.

Sivut - Leheküljed

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...